... Järjest laimks muutunud rahvuslikult meelstatud tegalasknd oli täisesti vastupidisel arvamusel - nednde meelest oli eestluse ajajrk alles algamas.19.sajandi keskpaigas jõudis Eesti rahvuslik liikumine järgisse faasi -ärkamisaega.Ärkamine haaras nüüd juba laiemaid masse,rahvslik meelsus pärandus põlvest põlve perekondlikku liini mööda ning kooii ja lugeisvara kaudu.Kui varem olid harimatud või sotsiaalselt edenenud eestlased saksastunud,siis nüüd oli neidki,kes otsuatasid eestlasteks jääda..Sotsiaalselt homogeensest maarahvast kasvaas välja kaasaegne rahvus.Ärkmisaja algust soodustasid mitmed sisemised  ja välised tegurid.Venemaa lüüasaamine Krimmi sõjas 1856.aastal yõi esile mahajäämuse läänetiikidest,mis ajendas keiser Aleksaner II valitsemisaja ulatuslikiu moderniseerimise.Balti kubermangudes võimadas see uut laadi avalikkse sünni ajakirjanduse ja seltside näol.Talurahva vabastamine pärisorjusest 1816.aatal Eestimaa ja 1829.aastal Liivimaa kubermangus andis seni suurmaaomaniest  -baltisaksa mõisomnikest - peaaegu absoluutses sõltuvuses olnud talurahvale järk-jägut liikumisvabaduse.Hüppeliselt kasvas eetlaste hulk linnades,neid seni eestlastele kättemaksuks peetud ametitesse.Ja nad ei püüdnud enam sakslasteks saada.19.sajandi keskpaiga talurahvarefomidega loodi talupojasesuse jaoks väikeomand - talud -ja talupojaseisuse omavalisus - vallad.Mõisnikud hakkasid talupoegadele päriseks müüma,kusjuures kujunes pärisperemeest kiht.Peagi ostsid esimesed eestlased endale mõisad -algul väiksemad karjamõisad,kuid 19.sajandi teisel poolel juba ka rüütlimõisad.Tekkisid esimesed eesti suurmaaomanikud,kes aga ei saanud kuni tsaariaja lõpuni kaasa rääkida kubermangude omavalitsuses,sest see oii rüütelkondade käes,mille liikmeks mitteaadiikke ei võetud.Eesti kaasajastus kiirasti .Tihenesid sidemed selle eri osade vahel,kaugma maalima tõi lähemele telegraaf.Eestit kujundasid ümber uut tüüpi ühiskondlikud liikumised,nagu vennastekoguduste asutaminene.Vene õigeusu pealeting riigi toetusel ja selle võitlus luteri kirikuga sundis eestlasi endalt küsima:aga kes siis meie oleme? Ärkamisaja alguseks on peetud aastai 1857,kui koolmeiter Johann Voldemat Janseni toimatamisel alustas Pärnud ilmumist esimene selgelt rahvualik nädalaleht Perno Posiimees ehk Nädaleht.Jannsen ei pöödunud mitte enam maarahva,vaid Eesti rahva poole: ,,Terre armas Eesti rahwas!''alustas esiene,5.( 17.) juuni 1857 imunud nunber.Leht saavutas laia populaarsuse,õhutades oma kaastööliste võrgustikku kastades lugajaid rahvuslkes ettevõtistes kaasa lööma.Liikumise siilne vene orientatsioon oli seotud lootusega Vene keskvõimudelt saksa isandate vastu tuga saada.1869.aastal saadi luba kogu Eestit haarava üldlaulupeo korraldamiseks,kaasaegse sõnul tuli kokku eesti rahvas ja laulis end rahvaks.Kui Jannsen oli eestlastele näidanud ,et nad rahvus,siis nooremad mehed,nagu kurgia talu omanik Carl Robert Jakobson ning Tartu kooliõpeeja hiisem kirikuõpetaja Jakob Hurt asusid eestlstele suuemaid õigusi nõudma.Vastates küsimusele,kuidas suudaks väike Eesti rahvas maailmas läbi lüüa,kinnitas Jakob Hurt,et kuna rahvas saab vevalt suueks avult,pesb ta suureks saama vaimult.Eestlaste rahvuiku liikumuse aktiivsuse kasv viis selle vastuollu saksa ülem kihtidega,kes tunnetasid ohtu oma positioonidele.1878.aastal sai Jakobson oma ajalehe väljaandmise loa.Selgelt poliiilne Sakala aktiviseeris rahvast  ja aitas kaasa rahvusliku liikumise uulele tõusule.Selle ümber koonus enamik noorematst rahvusalastest.Sakslate tagakiusamne ainult suurendas jakobsoni populaarsust.Seda ei vähedanu ka vastuollu sattumine Hurda ja tema kaaslatega,kellele ei meedinud ei Jakobsoni võitlusmeetodid ega vene orientatatsioon.Kui Hurda suund rahvuslikus liikumises tugines rohkem vaimuasjadel,siis Jakobsoni oma majanusele ja pollikale.Oma valdkonnas olid  mõemad suunad esedavõrd kaugeleulayuvate nõudmistega,et mõni neist teostus alles iseseivumise käigus pool sajandit hiljem.Kuid eri suundade omavaheine poleemoka muutus ühel hetkel võimuvõtludseks,mis lõhestas rahvusliku liikumise.Hurda suund tõrjuti rahvsulike organistsioonide juhtimisest  kõrvale,Vaidluste kõrghetkel 1882.aastal suri Jakobso ootamatult.

Rhvusliku pollitika sünd:Jakobsoni surm langes kokku muuustega Vene keskvõimu pollitakas.Aleksander II langes 1881.aaatal atendaadi ohvriks ja uus valitseja Aleksader IIi hakkas kogu impeerimis ajama venestuspoliitikat,mille eesmärk oli ühtse seadusandluse ja eiukorraduse kehtestaminne ning  vene keele ja õigeusu paelesuruine.Seda nimetatakse venestusajaks.

Meeldib!