...Kuigi venestus andis eesti rahvusikule liikumisele mitu hoopi,,oli viimane juba sedavõrd tugev,et arenes edasi.Selle teravus vahest mõneks ajaks vähenes,kuid kaddepind laines jätkuvalt ja rahvuslik liikumine sisenes järgmissse faasi,haarates peagi kõiki rahvastikukihte ja piirkondi.Tähsat rolli rahvuslike ideede edasikestmisel etendasid nooruses ärkamisaja üritustel kaasa löönud koolmeistrid.1870.aastal asutatud Eesi Üliõpilaste Selts valis 1881.aasta septembis oma värvideks sinise,musta ja valge.1884.aasal valmistai ja pühitesti Otepääl sisse nende sinuustvalge lipp,millest tänaseks on saanud üks tähtsamaid reliikviaid ,mida säiltatakse Eesti Rahva Muuseumis.Jägnevatel aastakümnetel võttis rahvas need värvid rahvuslipuna omaks.Hurda suuda järgiv Eesi Üliõpiast Selts kujunes järjest autoriteetsemaks rahvuslikuks liikimiseks organisatsiooniks.Kolga-Jaani kirtkuõpetaja Villem Reiman ( 1860-1917) sai ühenusliks rahvusliku liikumise eri põlvkondade vahel.1888.aastal algatas Jakob Hur kogu rahvast haarava rahvaluule kogumise kampaania,millest sai esimene kogu Eestiy kattev rahvuslik ettevõtmine.Püsis ja laienes kooriliikumine,uut tüüpi seltsidena asutati massiliselt karskusseltse.Pealegi suundus vanestus esialgu rogkem Balti erikorra  ja baltisakslaste privileegiide vastu.Baltisakslaste mõjuvõimu piiramine andis aga eestlastele võimaluse esiletõusuks.Ühel hetkel avastasid venesiajad ehmatusega,et keisile truudust vandunud baltisaksa rüütelkondade asemel ,kelle seos impeeriumiga tugines ühelt poollt truudusevandele ja teiselt poolt lõimunud seisusekaaslusele.Vene aadli,sealhulgas kõrgema ametnik-ja ohvitserkonnaga,seisavad nad nüüd vastamisi oluliselt ohtlikuma eesti rahvuslusga.

Jaan Tõnissn ja Posiimees: ,,Sajandivahetusel kerkis eesti ühiskonnas esile uus radikaalne põlvkobd.Kogu ühiskonda haaanud elevus on tuntud Tartu renessansi nime all.Alates 1891.aasta sugustist ilmus Karl August Hermanni Postimees kuus päeva nädalas.1896.aastal ostsid Villem Reiman,Oskar Kallas ja Karl Koppel Posimehe ära ja kutsusid lehe peatoimetajaks Jaan Tõnissoni.Leht hakkas nüüdsest ilmuma võitleva rahvusluse lipu all.Aktiviseeusid ka teised eestlaste oranisatsiooid.Rahvusluse positsioonide tugevnemisest andsid märku õnnesunud rahvuslikud suurüritused,nagu näiteks üldlaulupeod.Laienes rahvuluse kandepind.Kuid Tartu linnavalistus jäi baltisakaslaste kätte kuni 1917.aastani'.

Konstanin Päts ja Teataja:,,Rahvuslik liikumine levis senisest rohkem ka Eestimaa kubermangus.1901.aasta sügisel hakkas Konstatin Päts Tallinnas välja andma uut eesti päevalehe Teataja,mis tõi aadete kõrvale ka majanduse ja klassisuhet teemad.Poleemika aate- ja majandusmeeste vahel aktiviseeris kogu Eesti ühiskonda.Tallinnas oli kiiresti arenema hakanud tööstus,mis tõi maalt linna hulga eeslasi.Nende jaoks ehtasid eestlastest ettevõtjad lihtsa puitkonstruktsioonga enamsti kahekodseid üüimaju,tänapäeva mõises barakke.Hulk eestlasi sai seetõttu majamanikaks,kohalikel valimistel oli aga majaomanike kuurial suurem esidusõigus lui tavalistel töölistel,väikekäsitöölistel ja pisikaupmeestel.Eestlaste hääl hakkas rohkem maksma.1904.aastal murdiski eesti-vene blokk Jaan Poska ja Konstanin Pätsi juhtimisel Tallinna linnavolikogu valimitel baltisakaslate võimu.Lähenevatest muutustest andis mätku noorte esisletõus kultuurielus.Ühedus Noor-Eesti püsias loosungi ,,Olgem Eeslased,aga saagem ka euroolalasteks!''.

1905.aasta revolutsioon:Muutuste tuuled puhusi sel ajal kogu Vene impeeriumis.Lüüasaamine sõjas Jaapaniga näitas kujukalt,kui pehkinud on tsaaririik ja kui hädasti vajab ta taas kord kaasajastamist.1905.aasta jaanuaris puhkes Peterburis revolustion,mis kandus välgukiiruseel üle impeeriumi.Rahutustest kohkunud tsaar oli sunniud avaldama nn Oktoobrimanifesti milllega rahavale anti kodanikuõigused ja poliitilised vabadused ning esimest korda Vene ajaloos ka rahvaesndus - Riigiduuma.Manifesti avaldamise puhul peeti eesti seltsi rongkäigul Tartus oli sinimustvalge lipp.esimest korda eesti sümboiina avalikkuses..Eestis võeti manifest vastu rahuloluga,ellt astus Jaan Tõnissoni Erakond.Avalikku või ka illegaalset tegevuvust alustasid ka mitu pahempoolset liikumist,kes poodasud revolutsiooni süvendamist ja aktiivset koostööd vene seltsimeesrega.Tõnsson oli selle vastu,kartes,et liiga tihe ühendus Venemaaga võib Eesi ohtu seada.Erinevad hoiakud põrkasid kokku üla-eestiliel rahvaassemike koosoltkul Tartu ülikooli aulas,mis algas 27.novembrirl ( 10.detsemril) 1905..Tõnisson oma pooldajatega jäi napilt vährmusse,mispeale koosolek lõhenes.Pahempoolsed võtsid otsused,mis kutsusid üle kaasamiekule Vene revolutsiooniga.Seda koosolekut juhtis Jaan Teemant.Mõõdukamad delegaadid lahkusid ülikooli aulast ja jätkasid oma koosolelut Jaan Tõnissoni juhtimisel Tartu Bürgrmusse saalis.Kuid oli palju neiki,kes ühest majast teise käisid ja mõlemal koosolekul osalesid.

Mõiaste põletamine:Pärast Tartu koosolekuid pidid Eestimaa valdade saadikud detsembri alguses kogunema ka Tallinnas.

Meeldib!