...Lisaks regulaaüksusitlele oli suur tähtdus Kaitsrliidu ükusutel,mis olid reservuiks kui ka tagasid siseejulgeoekut.Eesti ratssvägi koosnes kahest polgust,esimese ülem oli hilisem kindrarmajjor Gustav Jonson.Suuetükiväes oli kälm polku kokku ligi 300 suurtükiga,osa neist merekindiustes,mis pidid kaitsa põhajarannikut,erri aga Tallinna Nõukogude Venemaa Balti lasevastiku rünnakute eest.Mites Vabadussõja lahingus otsustasid lahingu tulemuse soomusroniid..Sõja lõpuks oli Eestii neid kokku 10-kuus laia-ja neli kitsarööpalist.1919.suvel muudeti soomuusrongide väejuhatus,somusrongide divusjon,diviisks.Divisjoni ülem kapten Anton Irv langes 1919.aasta aprillis,seejärel juhtis divisjoni ja hiljem diiviisi kapten,hiljem kolonel Karl Parts.Eestil olid ka soomusautod.Tankid,mis saadi sõja lõpus,rindeeleleei jõudnud.Ka lennukid,,milles esimene langes Eesti vägee kätte juba 1919.aasta jaanuuaris Narvas,rakendati vähe.Eesti mereväe tugisambaks olid Briti eskaadri poolt hõivatud hävitajad Spartak ja Avtroil,mias Eesti lipu all kandsid nime Vambola ja Lennuk.Oli ka hulk väiiksemaid laevu.Mereväe ülem oli kuntraadmial Johan Pitka,talle järgnes 1917.aasta novembris asekapten Johannes Herm.Sõjaminitri js peaministri ametikoht ühendatatud Konstanitn Pätsi kolmandas ajutise valisuses ja 8.mail ameyisse astunud Otto Stradmmani vaitsuses.18.novembrist kuni 1920.aasta juull lõpuni riiki juhtinud Jaan Tõnisssoni valitsuses sõjaminier oli August Hanko.Eesti kõrgemasse väejuhatusse kuulusid sõjavägede ülemjuahatja kindralmajor Laidoner,peastaabi ja tagavaraväe ülem kindralmajor Andres Larka,operatiivstaabi,hiljem ülemjuataja staabi ülem alampolkovnik Jaan Soots,kinralstaabi valitsuse ülem kapten Paul Lill.Sõjaministeerumi varususvalitsuse ülem oli polkovnik Rudolf Reimann.''

Rahuläbirääkimiste vältel järgnes üks puanaste rünnak teisele,kuid need varisesid viimase jõu välja panud eestlaste kaitses kokko.Laidoner oli toonud Latist Viru rindele õigeagselt 3.diviisi ja andnud rindelõigu Lätis lätlastele üle.Viru rindel olid eestlased esialgu pidurdanud vastast Luuga jõel,taandudes detsembis Narva-eelsele kaitseiinile ja siin rasketes lahngutes punaste edasiliikumise seisma pannud.Korra õnnerus punastel innast lõunast Kirvasoo juures üle Narva jõe tungida,kuid läbimurre likvieerii kiiesti.

Meeldib!