...Laguneva Loodearmee kannul tumgisid Eesti piiideni Punaarme 7.armee diviisis,kelle eesmärgiks oli ületada Narva jõgi ja vallutada Narva.Punastel oli elavjõus selge,kuid mitte masendav ülekaal,ka suutükiväge oii neil rohkem.Eest jõud olid viimseni pingul.18.bnovebril asendas tööeerakndlaste ja sotsiaaldemokraatide valitsuse,mida juhtis Otto Strandman,rahvaerakondlastega täiendatatud koalitisioon eesotsas Jaan Tõnissni ja temma erakonnakaaslasest ministri Jaan Poskaga,mis sedais sihiks rahu kiire sõlmimise.Narva lahingud veel täises hoos,kui 1919.aasta detsebris algasud Tartus rahuläbirääkimised.Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska oi veendud,et kokkuvõttes on iga riik oma tuleviku eest üksnes ise vastutav ja Eesti peab rahule pürgima hoolmata Antandi riikide aravausest,et see on enneaegne.Esialgu olid Eesti ja Nõukogue Venemaa delegatsiooni positsioonid väga erinevad,kuid hakkasid lähenema,kui segus,et  Eesti väed suudavad Punaarmee rünnakutele vastu seista.

EESTI SÕJAVÄGI:,Sõja lõpul koosnes Eesti sõjavägi kolmest diviisist,mille ülead olid kindralmajor Aleksander Tõnisson ja polkvnik Viktor Puskar ja Ernst Põdder.Diviisdele allus kokku üeksa jalaväepolku.Sõja alguses oli tähtis roll kooliõpetajate ja kooliõpilste vabatatlikel pataljonidel ja roodudel,mis hiljem reglaarüksustele allutati.Tartu kooliõpilaste pataljoni formeeris Karl Einbund.Vabadussõja ajal asutati mitu nmelist vabatatlikku tataljoni..Kuprjanovi partisanide pataljoni asutaja Julius Kuperanov langes Paju lahngus,seejärel juhtis üksust Jaan Unt.Ameerika eestlane Henry C Reissor formeeris oma kulul Skautpataljoni.Kalevlaste maleva juht oli  Tallinna spordiseltsi Kalev esimees Leopold Tõnson,hiljem juhtsid pataljoni Otto Tief ja Oskar Luiga.Eesti vähemusrahvustsest oli oma baltisakslastel-Balti patajon.selle ülem oli polkivnik Kostantin von Weiss.Eesti väejuhatuse aluvuses võitles Katšnovi valla elanikest pataljon,mis koosnes peamisselt Läti venelastest ja Narva rindel ingeri pataljon,hilisem polkVälismaa vabatahtlike üksuse olid soolaste Ekströmi pataljon ja rügent Põhja Pojad,taanlate patajon ja rootslaste kompanii.Lisaks regulaarükustele oli suur tähtsus Kaitsliidu ükustelmis olid nii reserviks kui ka tagasid sisejulgeolekut.Eesti ratsavägi koosnes kahest polgust,esimes ülem oli hilisem kindralmajor Gustav Jonson.Suurtükiväes oli kolm polku kokku ligi 300 suurtükiga,osa neist merekindluses,mis pidid kaitsmapõhjarannikut,eriti aga Tallinna Nõukogude Venemaa Balti laevatiku rünnakute eest.Mitmes Vabadussõja lahingus otsustasid tulemuse soomusrngid.Sõja lõpuks oli Eestil ned kokku 10 - kuus laia-ja  neii kitsarööpalist.1919.aasta suvel muudeti soomusrongide väejuhatus,soomus divisjon,diviisiks.Divijoni üem kapten Anton Irv langes 1919.aasta aprillis,seejärel juhtis divijoni ja hiljem diviisi kapten Karl Parts.Eestil olid ka soomuautod.Tankid,mis saadi sõja lõpul,rindele ei jõunud,

Meeldib!