...Ka lennukeid,millest esimene  langes Eesti vägefe kätte juba 1919.aasta jaanuaris Narvas,rakendati vähe.Eesti mereväe tugisambks hävtajaad Spartak  jaAvtroil,mis Eesti lipu all kndsid nime Vambola ja Lennuk.Oli ka hulk väiksemaid laevu.Merreväe üle oli kontraadmiral Johan Pitka,talle järgnes novembris asekapten Johanne Herm.Sõjaministri ja peaminisrti õlli ühendatud Konstntin Pätsi komandas ajutises valitususes  ja 8.mail 1919 ametisse astunud Otto Strandmini valtsuses.18.noverist kuni 1920.aasta juuli lõpuni riiki jutinud Jaan Tõnissoni valitsuse sõjaministesr oli August Hanko.Eesti kõrgemasse väejuhatusse kuuulusid sõjaväegede ülemjuhtaja kindralmajor Laidoner,peastaabi ja tagavaraväe ülem Andres Larka,operatiivstaabi ükem,hilisem ülemjuhataja alapolkovnik Jaan Soots,kindralstaabi vailtuse ülem alampolkovnik Jaan Rink ning operatiivosakonna ülem kapten Paul Lill.Sõjaministeeriumi varususvalitsuse ülem oli Rudof Reiann.''

Rahuläbirääkimiste vältel järgnes üks punase rünnak yteisele,kuid kõik need varisesid viimase jõu välja pannud eestate kaitases kokku.Laidoner oli toonud Viru rindele õieaegselt 3.diviisi ja andud rindelõigu Lätis lätlastele üle.Vinu rindel olid eestlsed esialgu pidurdanud vastast Luuga jõel,taandudes detsembris Narva-eelsele kaitseliinile ja siin rasketes lahingutes punaste edasitungi seisma pannud.Korra õnnestus punastel linnast lõunas Krivasoo juures üle Narva jõe tungida,kuid läbimurre likvideerti kiiresti.Punast jõud kuranti välja ja need polnud uueks pealeungiks enam võimelised.Lõpuks vaikisid 3.jaanuaril 1920 relvad . jõusse astus relvarahu.Järgnes pea kuu pingsaid läbirääkiisi,kuni rahuleping oii allakijutaiseks valmis.Eesti sõlimis rahu soodsatel tingiustel,saaes osa Venemaa kullafondist.Eesti oli üks esimesi riike,kes Nõukohude Venemaad tunnutas.Vastutasuks tunnustas Venemaa igaveseks ajaks Eesti isesisvust.2.veebruaril 1920 kirjutati rahuleping Tartus alla.Lepingu allalkirjutamise järel ütles Jaan Poska,et esimest korda 700 aasta jooksul otsustab Eesti ise on saatuse üle.

RAHVUSVAHELINE TUNNUSTUS: ,, Rahuleping Nõukogude Venemaaga lõpetas Eesti jaoks sõja,kuid ei toonud kaasa rahvusvahelist tunnustust.1920.aata jooksul sõlimisid pea kõik naaberriigid Venemaaga samasugugused rahulepigud,kuigi mitte enam nii sodsatl tinngimustel.Antandi riigid riigid ponud aga kindlad,kas Eesti,samuti Leedu ja Läti suudadavad ikka iseseisvkaks jääda.1920.lõkati tagasi Balti riikide taotlus saada saada Rahvasteliidu liikmeks.Olles 1920.aastal saanud rahvusvalelisel tasandil tagasilöögi osliseks,ei jätnud Eesti siiski jonni.Venemaa agression isesva Georgia Vastu,kellega ta oli äsja pidulikult rahulepingu sõlinud,demonstreeris rahvusvahelise tunnustuse tähtsust uutlele riikidele.Vabadussõõda oli näidanud,milline jõud on laialdaseldemokraatial.Just kõige laiemate kihtide kaasamine,vaidlused ja eriarvamuste ületamine olid Eestile edu toonud.Eesti demokraatia oli rasketel sõja-aastatel näidanud oma jõudu.Eestil oli uus moodne põhiseadus ja korradatud parlamedivalimised.Eesti oii tugev ja dmokraatia,ehkki lapsekingaes,töötas.Selline riik vääris rahvusvahelist tunnustust ja selle sai ta 1921.aasta sügisel ka sai olles vasu võetud Rahvasteliidu liikmks.

KAOTUSED JA  KANGELASED:,,Sõja lõpuks oli Eesti sõjaväe nimekirjas umbes 75 000 meest.Vabadussõja-järgse statistika järgi kaotas Eesti 2236 meest langenutena 13 775 haavatutena.Tänapäeva uurijad hindavad Vabadussõja tõttu avuks kigi 6000.Eesti Vabariigi  ainus teenetemäk oli Vabadurist,mille andmine lõpetati 1925.aastal,kui olid autasustatud ka 1924.aasta detsembri mässu mahasurujad.Kokku annetati üle 3200 Vabadusristi,nest 2150 eestlastele,ja 678  soomatele .Briti said vaid 129 Vabadusristi.Väiismaalaste seas on ka need,kes said autasu dipomaatilise protokolli vajadusest tulenevalt,,sest teisi teenetemärke ei olnud.

Meeldib!