....Kommunistliku partei organid põranda all taastati mõne ajas 1928..aastal,siis olid nn illegaalse büroo liikmeteks Eestis 1940.okupeerimise ajal ja järel juhtroili mänginud Karl Säre ja Nikolai Karotamm.Enami põrandaaluseid kommuniste oiid väga noored:Jaan Tomp suri 30-aastaselt,149 kohtuprotsessil eluksajaks sunnitööle mõistetud Olga Künnapuu ( Laiuristin) oii ainult 21-aastane.19.sajandi viimasel kümnendil sündinud noored mehed olid võdrlnud maaimasõjas ja Vabadussõjas,20.sajandi esimese kümendi noored vanuse tõttu maailmasõtta ei jõudnud.Kuid sõda a revolutsioonid jätsid jälje a nende ujunemisele.Pöördelistel aegadel valis hulk neist poole ning paljusid ahvatles enamuse põrandaalune romantika ja maailma muutumise muutumise aated,mille õõnsust ei mõstbud 20.sajandil miljonid haritlasedki,rääkimata aasti talumeeste ja linnatööliste poegadest-tütardest.1920.aastate alguse kommunistide prosessidel pikaks ajaks sunnitööle mõistetud mehed ja naised vabastati 1938.aasta mais,kui Kontanin Päts andis amnestiaseaduse.Vanglatest vabastati üle 100 kommunisi.1940.aasta said endisitest vanglakommuinisiidst okupeetitud Eesti juhid või Eestit juhtima saadeud Staliini ametniike läsilased.Need,kes ilmasõja üle elasid,jätksid kõrgeis ameteis kuni 1950.aastani,kui nad kodanlikeks natsionalistideks tembeldati ja osa ka vaniaagisse saadeti.Nende kohad võtsid üle Venemaalt toodud nn liidueestastest ja ka mitteestlasetest funktsionäsid.Kommunistide juhtide ja ka ,märterite'',nagu Hans Heidemann,Arnold Sommerling jt,nimed võtavad eesti mälus tänini rohkem ruumi kui nende teod Eesti ajaloos kunagi vääinuks,sest sovetliku identiteedi kinnistamiseks imetati nende järgi tänavaid,laevu,koole,kolhoose ja paljut muud;tänepäevani kannab Kingissepa nime Jamburgi linn Eesti piiri lähedal Venemaal.

VABADUSSÕDALASED:1910.aatate alguses ühendas dembiliseeritud sõjaväesasi ja kaistses nende õigusi Eest Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit ( 1922.aastal üle 40 000 liikme).1923.aasta valimistel osalesid nad oma ninekirijaga,uid võtsid ainult ühe parlamendi koha.-- selle sai Heinrich Laretei,kes 1926.aastal valiti Riigikokku jaba asunike nimekirjas.Orginisatsioon saadeit laiali pärast kaitseliidu uuestkäivitamist 1925.aastal.

e

Meeldib!