...Vabadussõja kangelane ja Kaitseliidu asutaja 1918.aastal,kontraadimiral Johan Pitka oli asutanud 1920.aastal erakonna,mis kandideeris 1923.aastal Rahvusli-Vabameelse Parteina riigikokku,et võidleda Eesti iseseisvuse eest ning korruptsiooni ja kuritegevuse vastu.Partei sai neli parlamendi kohta,kuid Pitkat ennast ei valitud.Need kaks liikumist näitavad,et Eestis oli pind sõjaveteranidele toetuvaks poliitiliseks tegevuseks olemas.1926.aastal rajati Demobiliseeritud  Sõjaväelaste Liidu jarglasena Tallinna Vabadussõdalaste Liit,mis 1929.aastal kavas üleriiliuks Eesti Eesti Vabadussõdalaste Keskliidus(EVKL).EVKL seadis oma eesmärgiks võitluse poliitilse koruiptsiooni nn lehmakuplemiise ja mrarksimi vastu.ning Riigikogu koosesisu vähenamise,isiuvalimisednimekirjavalimiste asemel ja suurte volitusega eiigipea ametissenimatamise.Viimaseid põhimõtted sisaldav vapside põhiseaduse muudatus võeti 1933.aasta oktoobri  rahvahääleusel ka vastu.Vapside juhtideks olid kindralmajor Andres Larka ning noor jurist ja andes kõnemees Artur Sirk,kes oli vapruse eest Vabadusristi saanud.Aktiivsete vabadussõdalaste hulka kuulus rida ohivtsere,Vabadussõja kangelasi ,teiste seas kolme Vamadusristi kavaler Oskar Luiga ning kahe Vabadusristi kavalrid Eduard-Alfred Kubbo ja Paul Laamann.Vapsid oli moodne popullstlik erakond jõulise propagada,oma sümboolika,vormiriietuse ja massiürituste ning löögimeesrega,kes üritustel korda pidasid ja sotsialistida löögimeesrega kaklesid.11.augustil 1933 kehtestas Jaan Tõnisson kogu riigis kaitsesisesukorra ,,põhiseaduses määrstud demokraatliku riigikorra kaitseks.''.Vabadussõdalaste,aga ka sotsilistide jt sõjaväestatud ühigud ning spordi-ja võimlemis seltsid suleti.Organisatsioon taastati pärast kaitseseisukorra lõppu.Eesti Vabadusõdalaste Liidu nine all.K.Pätsi võimuhaaramise järel suleti orrganisatsioon lõplikut.Selle juhid ja akitvstiid vangistati ja mõisteti sunnitööle ja vanglasse.Kuigi ka kommunistide toetus ajuti üsna suur nende  taga seisis Nõukogude Venemaa,oli vapside liikumiine tugevam - nad saavutasid väljapool parlamenti tugeva rahvaliikumisena rohkem kui 2/3 rahvhääletusel osalenute toetuse oma põhiseaduse eelnõule,nende juhtide hulka kuulus palju rahva deas populaaresid sõjangelasi ning nende kandidaat oli uue põhiseaduse alusel 1934.aasta aprillis toimuma pidanud riigivanemavalimiste üks tõenäolisi võitjaid.  

Meeldib!