...Riigiogu liige sotsiaaldemokraat Karl Ast oli juuli algul Riigikogus õelnud,et ametiühngute häälekandjas Töö Hääl kirjutas varjunume all üles kutseid 1.mai demonstratsioonile Kingissepp ise.Kinngissepp võttis selle põrndasluses lehes Kommunist omaks ja lisas,et kirjutas need ühe kõrge Eesti riiigiametniku korteris.Ilmselt oli tegu algusest peale provokatsiooniga,mille eesmärgiks oli koompromiteerida valitsust ja tekitada tüli Eesti pahempoolsete erakondade vahel.Üle piiri liikumine toimus ka Vabadussõja ajal ja Kingissepp oleks Venemaale pääsenud ilma mininister Oinase abitagi.Viimanne kirjtas oma avalikus seletuskirjas ajalehes Sotsiaaldemokraat,et kohe,kui Kingisepa pakkumine enam väga siiras ei tundunud,katkestas ta kontati.Miks Kingissepp just Oinese juurde läks? Nad oiid vanad tuttavad,olid ühel ajal Peterburis õppinud.Lisaks Kingissepale ja Oinasele olid sel ajal Peterburi noorte eesti sotsiaaldemoraatie seltsonnas ka Jaan Anvelt,kes 1919.aasta kevdel oli Nõuogude Venemaa nukuvalitduse,Eesti Töörahva Kommuuni esimees ja Alma Ostra Oinas Alesande Oinase abiaasa,kes oli 1909.aastal välismaale pääsemiseks koguni Jaan Anveltiga fitiivse abielu sõlminud.Järgmisel aastal abiellus Alma Ostra Alekander Oinasega.Hiljem läksid nende teed lahku,Kingissepsast ja Anveltist said enamllased,perekond Oinas jäi sotsiaaldemokraatides.Siseinister Oinase tagasiastumisest keeldumise korral ähvadasid Rahvaerakonna ministrid valiususest lahkuda ja ta astus tagasi.Uueks siseministriks nimetati tema erakonnakaaslane Alesande Hellat.Hellat andis 1919.aasta augustis siseministrina korralduse lailali ajada Eesimaa ametiüingute I kongress,mille põrandaaluste kommunistide esindajad suutsid üle võtta.Hellatit süüdistati hiljem nn Irboska veretöös,käsu andmises 25 ametiühingu tegelase mahalaskmises,kud tänases on selgunud,eyalgatus tuli sõjaväelastelt endilt.''.Maareform:Oktoobris võeti vastu maaseadus,millega algas suurmaaomandi livvdeerimine.Suurmaaomandiks oli mitut liiki mõisavaldused.Väikemaaomandi ( talude) õigusli alus Balti ubermangudes oli loodud alles talurahvaseadusega 1840.-1860.aastatel,varem talupojaseisusel maaomandi õigust ei olnud..Suurmaaomand oli tekkinud sajandite joosul pärast Eesti vallutamist ristisõdijate poolt..Algul oli tegu läänidega,mida valitsejad annetasid oma aasliest sõjapealiele ja ametnikele tasuks teenistuse eest.Hiljem  muutusid need pärandatavateks.valdusteks.19.sajandis suurmaaomadi,s.o rüütlimõisa suutuse alampiir seadusega määratud:Eestimaa kubermangus vähemalt 150 tiinu ( 1 tiin / 1,09 ha) põllumaad koos heina-ja karjamaadega,Liivimaal 900 vakamaad ( 1 vakamaa / ca 0,37 ha ilma veekogude,soode ja rabadeta.

Meeldib!