....1919.aasta maaseadusega riigistati kohe riiggimõisad ja rüütlimõisad.1920.aastatel võeti riigi valdusse ka linnadele jt omavalitsuastustele kuulunud mõisad,kirikumõisad jm.Õigued võõrandatud maade üle läksid Eesti Vabariigile.Võõrandatud maa anti riiklokku maatagavarasse,millest jagati pärandatavad renditalud neile,kes maad harisid.Vabadussõjas silma paisntud sõdurid ja ohvitserid aga ka Vabadussõjas langenud meeste perekonnaliikmed sad autasumaa või maa eelisjärjekorras ja soodustingimustel.Maareformi elluviiimine kestis 1930.aastate lõpuni.Maaseduse ideoloogiliseks taustaks oli ajaloolise õigluse taastamine.Rahvusliku ideoloogia üheks punktiks alates Carl Robert Jakobsoni 1860.aastate lõpul peetud ja ka trükituna avaldatud isamakõnedest oli 700 - aastane orrjapõlv ning muistne vabaduse hävtamine saksa sissetungijate poolt.Seega oli maareform suutnud endise priviligeeritud seisuse,baltisaksa suurmaaomanike vastu,kelle rüütlimõisad esmajärjekorras riigistati.Siiski jäi põllumajandusega tegelevarele aadlikele õigus säilitada oma mõisahooned ja osa inventarist,kuid nende maaomand oli palju väiksem kui seni.Põhiliselt kannatas maareformi läbi baltisaksa maa-aadel,aga võõrandati ka need rüüütli-,karja-ja poolmõisad,mille edukamad eesti talupojad olid 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi alguses suutnud päriseks osta.Maareform oli oluline meeste motivatsiooni tõstmiseks Vabadussõjas võitlemiseks,ehhki selle mõju Vabadussõja,eriti Võnnu lahigu võitmisel,mille päeva tähistati alates 1930.aastest võidupühana,on rahvuspoliitistel põhjustel hiljem ületähustud.Sõduritele on sõdimise eest maad lubatud alates antiikajast;ka Saksa vägede juhataja Lätis Rüdiger  von der Goltz lubas Võnnu laingus Eesti vägede vastu võidelnud Saksa vabakorpuslastest vabatahtlikele maaad.Õiguse maad saada sad Eestis võidelnud Soome,Taani ja Rootsi vabatahllkud,kuid tingimuseks oli Eesti kodakondsusse astumine;mõned seda võimalust ka kasutasid.Maaseadse taga seisid Asutas Kogus pahepoolsed erakonnd.K.Pätsi Maaliit ja J.Tõnissoni rahvuslased olid mõõdulamtel seisukohtadel.Kui maaaseadus kehtestas ainsa maaomadi vormina väikemaaomadi,siis Maaaliit ja Rahvaerakond pidasid võimalkuks ka suurema,kuni 300 - tiiinuse maaomandi seadustamist.

Meeldib!