---PS vajakajäämisi peeti põhjuseks,mis tõi kaasa nii Riigikogu killustauuse kui ka selle,et Riigikogul oli valitsuse üle tugev ja kaugeleulatuv kontroll.Riigikogu killustatus oii küll tingitud pigem sellest,et alguses puudud valimisünnis üldse ja alates 1936.aasta valimisetest piirduti,et sisse saab vähemalt kaks kohta saanud nimekiri.Valitsused vahetusid väga sagedasti:esimese Riigikogu kokkutulemisest kuni 21.oktoobrini 1933 oli Eestis 16 valitsust,,seega oli valisuste keskmine eluiga lühem kui aasta.Konstantin Päts tuli juba 1923.aastal välja kavaga seada sisse presidendi amet ja oli ka edaspidi mitme PS muutmise eelnõu kootajate hulgas või eelnõude insipireerija,rõhutades ikka ja jälle tungivat vajadust presidendi ametikoha järele.Oma seisukohta selgitas Päts näiteks 1932.aasta märtsis Riigikogus,leides,et ehhki rahvas igatseb riigivalitsemises kõva kätt,piisaks vahest selleski,kui põhiseadus annaks presidenidile selleks vähemalt võimaluse.Ta ei välistanud samas seda,et ,,see käsi võib ju ka pehmelt paitada''.Alates 1926.aastast esitati arvukalt PS muutmise eelnõusid,mida arutati Riigiogus ja millest kolm jõudsid ka rahvahääletusele.Juba mitu aastat (1929-1933) oli kestnud ülemaailne majanduskriis ehk suur depessioon,mis tõi paratamatult kaasa rahulolematuse ka Eestis,kus see muu hulgas pöördus riii juhtimise vastu.Poliitilist kriisi süvendasid inflatsioon,vaidlused krooni devalveerimise üle ja parteise eliidi pikale veninud otsutamatus selles küsimuses.Lisandus erakondade ja poliitkute vastastikune mustamine,mille tõttu umbusaldati kõiki tegevpoliitiuid ja Riigikogu.Kui valitsus müüs kaks Vabadussõajas sõjasaagiks saadud miiniristlejat Peruusse,puhkes skandaal süüdistuste tõttu vaheltkasu võtmises.Populaarsust kogusid vabadussõdalased ( vapsid),kes oiid vetarane ühehdavast organisatsioonist kasvanud suure toetajaskonnaga poliitilseks liikumiseks.Nii ei hääetanud rahvas rahvahääletusel,eriti teisel rahvahääletusel,mitte niivõrd PS muutmise eelnõude sisu üle,kuivõrd näitas oma suhtumist valitsevasse eliiti.Samal ajal käis juba vapside eelnõu panemine rahvahääletusele rahvaalgatuse korras ja vapsid ei olnud kitsid vastupropagandaga Riigiogu eelnõule.1933.aasta veebruris põhjendas kooliõpetaja poliitik,asunike,riigirentnike ja väikepõllupidajate erakonnast Riigikokku valitud Oskar Köster ( 1890-1941) vabadussõdalaste eelnõu tagasilükkamist diktatuuruuri ohuga:,, Meil on praegu kaks põhiseaduse muutmise kava päevakorral.Arvan,et neist on meile kohasem riigikogu kava,kuna vabadussõdalaste oma vastuvõtmisega satuksime ühest äärmusest teise.See ei vastaks meie rahva tõsisele rahulikult edasipüüdvale iseloomule./---/ Vabadussõdalaste kava on on koostarud diktatuuri põhimõttel.Nende president oleks diktaator,kes võiks maksma panna ka eelarve,ometigi on riigi eelarve arutamine maksmapanek parlamendi üheks põhiõigustest''.Siiski ei suutnud Riigikogu end rahva silmis tõestada,kindlasti ei aidanud sellele kaasa ka rahvahääletuse seaduse korduv muutmine,eriti vahetult enne rahvahääletusi.Suurel määral just poliitilise õhkkonna vastu protesteerimiseks võeti 1933.aasta oktoobiris vastu PS muutmise eelnõudest.

Põhiseaduse muutmise ja rahvahääletuste kronoloogia 1931-1933.12.6.1931:Riigikogu muutis Riigikogu valimse,rahvahäältuse ja rahvaalgatuse seadust nii,et rahvahääletusest osavõtt muutus trahvi ähvardusel kohustuslikuks ja PS muudatusettepanek pidi olema vastu võetud,kui selle poolt oli hääletusel osaenute enamus..

Veebruar 1932:Riigikgu algatas PS muutmise eelnõu (nn Tõnissoni eelnõu.

24.3.1932:t Riigikogu tegi otsuse panna PS muutmise eelnõu rahvahääletuse.

13.-15.8.1932:PS muutmise eelnõu lükati rahvahäältusel tagasi (muutmise poolt 333979 ja vastu 345 215 hääletanut).

Novemder 1932:Riigikogule esitati kaks uut PS muutmise eelnõu vabadussõjalaste ja Keskerakonna poolt;Riigikogu ostustas algatada PS muuymise uuesti.

14.2.1933:Vabadussõjalaste eelnõu lükati Riigikogus tagasi.Riigiogu pani rahvahääletusele oma eelnõu PS muutmiseks.

21.2.1933:Riigikou muutis rahvahääletus korda nii,et kaotas hääletustest osavõtmise kohustuse ja säilitas,et PS muutmise seadus on vastu võetud,kui selle poolt häälatab rahvahääetusel osalejate enamus,mis samas pidi moodustama vähemalt 30% hääleõiguslikest kodanikest.

28.2.1933:Vabadussõalased kogusid oma eelnõu toetuseks 25 000 allkirja,mis oli vajalik eelnõu rahvahääletusele panemiseks.rahvaalgatuse korras.

10.06.-12.06.1933:Toimus rahvahääletus,mille tulemusel lükati Riigikogu PS muutmiseks tagasi (pöölt 161 598 ja vastu 333 118 hääletanut).

29.06.1933:Riigikogu otsutas panna vabadussõjalaste eelnõu rahvahääletusele.

4.10.1933:Riigikogu muutis kümme päeva enne rahvahääetust Riigikogu valimise,rahvahääletuse ja rahvaalgatuse seadust nii,et PS muutmiseks oli vaja,et eelnõu poolt hääletaks 50% hääleõiguslikest kodanikest.See seadusmuutdatus hakkas kehtia kaks päeva enne rahvahääletust.

14.-16.10.1933:Toimus rahvahääletusvabadussõjalaste eelnõu üle.Eenõu võeti vastu 416 878 poolthäälega,vastu oli 156 894 hääletanut ( hääleõiguslikke kodanikke oli 739 416).

Meeldib!