...Nikolai Maim oli õppinud aastatel 1903-08 Peterburis,kuid lõpetas 1909.aastal Moskva Ülikooi õiusteaduskonnaVaraded tõõd kirjutas Maim kohalkust omavalitsusest ning hakkas seejärele uurima riiklust ja riigiõigust;omandas seda valdkonda uurides TÜ-s riigiõiguses nii magistri (1915),kui ka doktorikraadi (1928).Kogu Eesti Vabariigi aja õpetas Maim TÜ-s õiusteadust,algaatatel ka haldusõigust.Maim oli dekaan veel aastatel 1931-35 ja 1937-40.TEma teaduslik huvi oii 1920.aatatel seotud parlametarismi,riikide suveräänuse ja erinevate riigikordade uurimisega (,,Parlametarism ja fašism'',1929) 1930.aastatel laienesid ta huvid veelgi,nüüd juba rahvusvahelisele õigusele ja rahvusvaheliste organisatsioonde,eelkõige Rahvasteliidu mõjule riikide suhtlemises.(,Völkerbund und staat'',.1931-32).1934.aastal asus Maim uurima riigiteaduse suunda,mille nimtas mundoloogiaks (sks Weltwissescahaft ,ing mundology).Maimi ideed mundoloogiast ilmusid küll ka saksa ja inglise keeles,kuid tuntuse saavutasid need Sydney professori Julius Stone'i ( 1907-1985) edasiarendusena.Maimi kõrval hakkas riigiõiust õpetama Artue Mägi (Arthur Mäe; 1904-1981),kes õppis TÜ-s aastatel 1923-29,oli aastatel 1939-37 kaasatud TÜ teaduskonna seminari tegevusse ja osales 1930-38 aastal ajakirja Õigus väljaandmisel toimetuse sekretäri ja tegevtoimetajana.1935.aastal kaitses Mägi magistritöö ,,Suveräänsuse probleem Hans Kelseni õpetuses''ning aastatel 1935-40 õpetas kõigepealt valikainet valimisõigusest,andis koos NIkolai Maimiga riigiõiguse seminare ja osales õigusfilosoofia ajaloo õpetamisel..Ta luges ka loenguid Eesti naaberriikide riigiõigusest.1938.aastast Riiginõukogu peasekretärna,andis Mägi igal aastal Eesti riigiõiguse erikusust.Mäi oli 1938.aastal ka presidndi ja Riigikogu valimiste peakomieede peasekretär.Tema teemad riigiõiuse valdonnas oiid põhiõigused,valimisõigus,rahvas,suveräänus ja rahvaesindus.Aastatel 1941-44 oli ta majandusdiretootiumi juriidiline peanõunik ning põgenes 1944.aastal Rootsi.Aastast 1947 oli Artur Mägi Uppsala Ülikooli riigiteaduse Instituudi assisdent ja 1953.-63.aastal Stockholmi Ülikooli õigusteadukonna juures Eesti Teadusliku Intituudi õigusteaduskonna lekktor''.

Riigikogu rolli vähenemist krtiseeris Taru Ülilooli haldusõiguse professor Arur Tõeleid Kliimann 1935.aasal ilmunud ülevaates Eesti iseseivuse arengust.Kliimanni iseloomusus Riigikogu ja riigivanema suhtele ning viimase edasisele käitumisele osutus ettenägelikuks: ,,Kuigi Rigikogu jäi nüüdki nelja-aastase ametikestusega permantseks seadusandlusasutiseks,tema istungijärkude korraldamine ja isegi liikmeskonna volituste kestus tehti sõltuvaks kõrgemst haldusotganist.Selleks seati viieaastase ametikestusega,veto-ja dekreediõigusga varustatud,ainult kriminaalkohtult  vastutav plebitsiaane Riigivanem,kes vähemalt oma haldusalas suudab kindlasti hoolitseda selle eest,et seadusandlustegevus ei oleks tema tööle tõkkeks ees ega seisks vasuoksuses tema iisklukkude taotlusega.Nüüd on ainult Riigivanem selleks,kes riigihalduse saatuse määrab ning murranguid ja uusi suunitlusi otsustab.'' Ehhki põhiõiguste osa PS -s ei muudetud,räägiti riigiõiguse õpetamisel senisest selgamalt ka kodanike kohustuest õiguste kõrval,näiteks riigikaitsekohustusetest või maksukohustustest,nagu võib järeldada Nikolai Maimi loengutest.

Meeldib!