EESTI ÕIGUSE 100 AASTAT
66, Põlva, Eesti

... Maim ise ei jõudnud riigiõigus õpiku kirjutamisene,mistõttu teame tema seisukohti üksnes üliõpilaste väljaantud konapektide põhjal.Tollal oli üiikoolis tavaline,et ettevõlikud üliõpilased koostasid ja paljundasid õppejõudude loengute alusel konspekte.Mõnikord luges need läbi õppejõud ise ning parandas suuremad vead,sel juhul nimetati neid autoriseeritud konpekideks.Maimi loengutest on tavalised konpektid.mõni neist põhjalikum,kus on edasi antun ka õppejõu hinnangud kehtivatele seadustele;lühemad konspektid on kirjeldavad ja kiretumad. ,,Igal rahval on tung vabaduse järele,kui ta on suve all ( nagu ta oli seda Vene tsaaririigis);kui tal on suur vabadus ( nagu see oli 1920.a.põhiseaduse järgi),siis tekib tas igatsus käskude saamiseks.Säärane on vahelduv liiumine riigikorra arenemises mite ainult meil,vaid ka muja'',selgitatakse Niolai Maimi loengukonspekitis (1936).Valimiskorra kohta on märgitud:,,Meie põhiseaduse muutmimisseadus ei hävitanud parlamentaarset korda,vaid ainult parlameni valimise kitsamas mõttes.Põhiseaduse muutmisega on Eesti muutunud riigipeata parlamentaarsest vabariigist riiigipeaga konstiitusiooniliseks vabariigika''.1935.aasta konspektis on juttu dekreeediseadusandlusega seotud ohtudest.Nimelt ,,parlamentism on dereedi vastu vaenulik,sest dekreet tekitab seadusandluses dualismi,mis vähendab parlamendi prestiiži'',lisaks võivad dekreedid olla vastuolulised ja ,,hilisem hävitab varajasema''.Maim väitis,et dekreete tohib välja nnda ainult äärmuslikul juhul ja riigipea peab dekredi andmise aluseks olevat edasilükkamatust põhjandama.Kuid nagu märgiti 1934.aasta PS kommentaaris, ..ei muutu dekreet isenesest tühiseks seetõttu,kui Riigikgu ei tunnusta Riigivanema motiive dekreedi andmiseks.Dekreet püsib ikkagi jõus kuni tema äramuutmiseni Riigivanema või Riigikogu poolt'.Ühemõtteliselt kriitilne käsitlus põhiseaduse muudatatusest pärineb TÜ tsiviilõiguse professori David Grimmi (1864-1941) sulest.Tema kaheosaline artikkel ajakiras Õigus 1933.aastast n üks juriidilselt selgemaid ja teravmeelsemaid analüüse Eesi riigiõguse tollasest arengust.Põhiseaduse muudatuste jõustumlsel võttis riigivanem Konstatin Päts üle riigipea kohustused:ta oli nüüd peaminister riigivanema kohustes ja kaitsevägede kõrgem juht.Tuues põhjuseks vajaduse ära hoida vabadussõjalaste võimalik riigipööre,kuulutas Päts 12.märtsil 1934.PS parakrahv 60 p7 ja kaitseseisukorra alusel kaitseseisukorra.Kaitsevägede ülemjuhatajaks määras ta kindralletnant Johan Laidoneri (1884-1953),kes sis ka sisekaitseülema volitused.Mõni päev hiljem anti riigivanema sammudest teada Riigiogule,kes kinnitas need tagantärele ja peaaegu üksmeelselt.Kaitsesisukorra kehtestamine ei olnud Eesti senises riigivaltsemispraktikas ebatavaline:lühiekeseks ajaks,aga siiski mitu korda olid seda teinud ka varasemad valitsused.Üsna sarnastel asjaoludel ja vabadussõjalaste ohuga põhjendades oli 1933.aastal kaitseseisukorra kehtestanud riigivanem Jaan Tõnisson (1868-1941?).Seevasu kaitevägede järgi oli see küll läinud valitsuse kompetensit riigivanema päduvusse,kuid ta võis seda teha nii ,,mobilisataiooni väljakuulutamise kui ka sõja alguse korral''.Mobilisatsiooni väljakuulutamise pidi otsustama Riigikogu.Eranina oli sama antud riigivanemale õigus kuulutada mobilisatioon välja Riigikogu otsust ootamata,,kui väliriik on kuulutanud Vabariiile sõja,alanud sõjalise tegevuse või kuulutanud välja Vabariigi vastu mobilisatsiooni''.1934.aastal ei olnud ükski välisriik Eesti vastu sõjategevust alustanud ja nii ei olnud põhjust mobilisatsiooni välja kuulutada.Seega ei olnud riigivanemal õigust ega põhjust nmetada ametisse kaitsevägede ülemjuhatajat.Väidetavalt riigipööde ärahoidimiseks välja kuulutatud kaitseseisukorrast sai Konstantin Päts enda riigipöörde,mille käigus järgiti osaliselt küll seadusega etteantud piire,oaslt siidki ka ületati.


























































































1868-1941?


1 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.