Eeskuju otsiti kaasaegse Iiaalia korporativismist ning elanikkond taheti organiseerida mitte poliitiliste parteide,vaid kutsekodade kaudu.1934.aastal korraldati olemasolevad Kaubandus-Tööstuskoda ja Põllutöökoda ümber ning asutati mitu uut kutstkoda.Järjekindla Itaaliaga võrrelava korporativismini Eestis siiski ei jõutud.Esiteks ei hõlmanud kutsekojad sugugi kõiki elukutseid ja teiseks antud neile võimalust mägida kuigi suurt rolli riigi funktsioonide teostamisel..1935.aatal esitasid neli vabadussõjalast Riigikogu juhatusele nõdmise PS muutmisks rahvaalagtuse korras.Ettepanekus soovisid nad muuta paragrahve,mis käsitlesid kodanike põhiõiguste kitsendamist,Riigikogu ja riigivanema valimisi ning riigieelarve kinnitamist.Riigivanema dekreediõigust sooviti piirata nii,et dekreediga ei oleks lubatud kehtestada ega muuta riigieelarvet või muuta ega tühistada eiigivanema ja Riigikogu valimisi.Riigivanem lõpetas selle ettepaneku menetemise ,,kahjulikkuse tõttu riilklikule korrale ja julgeolekule.''1936.aasta alguses korraldati Konstanitin Pätsi enda ettepanekul rahvahääletus küsimuses,kas anda riigivanemale volitus kokku kutsuda Rahvakogu,et muuta olemsolevat PS või hakata koostama uut.Riigikogu juhatus juhtis tähelepanu sellele,et seejuures rikutakse mittut kehtiva PS sätet,näiteks.et riigivanemal ei ole õigust rahvahääletuseks ettepanekut taha,samuti rikuti mitmeid tähtaegu.Päts ei pdanud vajalikuks sellele kirjale sisuliselt vastata.Rahvahääletustoimus ja uue PS koostamise kava kiideti heaks suure häälteenamusega.Uue PS koostamist toetas ka opossitsioon:vasuhääletamine oleks jätnud muje riigipöördeärgse poliitika aga nõustumissest.Loodeti,ka,et uue põhiseeaduse alusel saab pöörduda tagasi demokraatilkuma riigikorra poole.Uue PS eelnõu algvariandi pidi koostama valitsus ja seda pidi hakkama arutama just selleks otstarbeks kokku kutsutav Rahvakogu,kõigepealt pidi aga kuluma veel aega materajali kogumiseks.Seniks ei olnud lubatud tegutseda ka erakondadel.Sama aasta lõpus toimusid Rahvakogu esimese koa valimised ja 1937.aasta jaanaris moodustati teine koda institutsioonde ja asutuste,suurelt jaolt kutsekodade esindajatest ning riigivanema määratud isikutest.Rahvakogusse kandideerisid eelkõige valitsuse pooldajad opotsitsiooon blokeetis valmisi.Opositsioonilisi liikmemed oli Rahvakogu 110-liikmelises koosseisus neli:ainana valimistel valituna pääses Rahvakogusse vabadussõjalne Oskar Lõvi (19031942),teise koja liikmemete seas oli  TÜ esindajana rahvusvahelise ja kaubandusõiguse professor Ants Piip (884-1942),Tööliskoja poolt Oskar Kolpus (1909-1975) ning Maatööliste ja Väikemaapidajat Koja poolt Juhan Post (1902-1983).Mitmekordne riigivanenem,minister endine Postimehe väljandja ja 1934.aastast vandeadvokaat Jaan Tõnisson oli nõus Rahvakogus osalema vaid juhul,kui PS pandaks pärast Rahvakogugus vastuvõtmist ka rahvahääletusele.Kuna seda ei olnud plaaninis,keeldus ta Rahvakogus osalemast.Ranvakogu alustas tööd 18.veebruril 1937.aastal..26.veebuaril otsustati võtta uue PS trksti aluseks erikomisjoni poolt1936.aasta koostatud eelnõu,mille Päts Rahvuskogu juhatuselele esitanud kolm päeva varem.Rahvakogu osa uue PS koostamisisel peavad ajaloolased tagasihoidlikuks,pigem piirdusid arutelud ja arutamiseks antud parandused pisimuutustega.28.juulil 1937.kiitis Rahvuskogu uue PS heaks.Lisas PS-le võttis Rahvuskogu vastu Presidendi ja Riigivolikogu valimise seadused.Riiginõukgu,Riiginõukgugu kujundamise seaduse,Riigikogu ajutise kodukorra ja Riigikogu töökorra seaduse ning Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete töö tasustamise seadudesd.Loodi riigihoidja ametikoht,mis kuni uue Riigikogu töölehakkamiseni koondas nii varasema riigivanema kui ka peaminstri õigused1933.aasta  PS muudatuste alusel,lisaks veel presidedndi eriõigused uue PS alusel ( alates 1.1.1938).Ikka veel aega-ajali kogunev V Riigikogu juhatus leidis,et uue PS vastuvõtmine ilma seda rahvahääletusele pantmata on kehtiva PS-ga vastuolus.Ehhki seda nõudsid ka Rahvuskogu opositsioonilised liikmed ja neli endist riigivanemat oma välismaal avaldatud läkituses uue PS eelnõu rahvahääelusele ei pandud.RIIgikorralduslikult ja rahva kaasrääkimise seisukohalt tõi 1937.aasta PS järmised muudatused:kaotati rahvaalgatus;rahvahääletust võimadati vaid teatud juhtudel,eelkõige sai president riigi jaoks tähtsas küsimuses küsida ,,rahva seisukohta'';vähendati varem rahvale kuulunud õigust osaleda PS muutmisest.Rahvas sai õiguse valida presidenti,kui parlamendi mõlemad kojad ja omavalistuste esindajateogu ei pakkunud välja kõik sama kandidaati.Suurendati presidedi ja valituse rolli riiigi valitsemisel ning vähendati parlamendi osakaalu,mida näitas ka PS muudeud struktuur.1920.aasta PS-s järgnes põhiõiguste peatükile peatükk ,,Rahvast'',seejärel Riigikogu käsiitlev peatükk presidenti ja valitsust käsitleavate.Prsendil oii Riigikogu isungiärkude vaheajal edasilükkamatu riilkliku vajaduse korral dekreedide andmise õiguse ja vetoõigus parlameni seaduste suhtes.Valitsus alutati presidile,kes nimtas ja vabastas ,,eriõiguse alusel''.Nikolai Maimi sõnutsi pidi president olema ka ,,riigivõimu ühtluse kandja'',kui peaks tekkima vajadus vastuolu võimuorganite vahel. 

p 

Meeldib!