EESTI ÕIGUSE 100 AASTAT
66, Põlva, Eesti

...Parlamenet saii vaiitsusele avaldada umbusaldust,ent presdent võis valitsuse asemel laiali saata hoopis parlmendt.Riiikogu muudeti kahekoaliseks,otsetel üldvaimistel moodustati ainult alamkoda ehk Riigikogu.Ülemkoda ehk Riiginõukogu oodustati ametikohtade järgi ja nimetamiste teel ning kaudsete valimiste alusel,oma esindajad pidid nimetama kohalikud omavalitsused ja kutstekojad.Maim rõhutas loengutes Riigikogu tähtsuse tõusu,võrreldes 1933.aasta PS muutustega,sest kaasaegne riigiõiguse teooria pidas 1933.aasta muutatste põhjal riigivanemat endiselt rahva esidajaks.Nüüd oii küll Ps-s selgelt välja öeldud,et ,,kõrgema võimu kandja on rahvas''( paragrahf 1),samas oli rahva võimaliusi riiigivõimu vahetult teostada  suuresti vähedatud.Maim väitis,et uue PS järgi ei olevat president enam rahva ja riigi,vaid ainuüksi riigi esidaja.Loodi õiguskantsleri ametikoht.Tema ülesanne oli valvata riigi-ja muude avalik-õiguslike asutuste tegavuse seaduslikkuse üle.Sellesse ametisss määrati Eesti Vabariigi algusaatail Eesti Sotsiaaldemokraaliku Tööliste Partei ühe juhina tuntust kogunud aastail 1919-20  töö ja sotsiaalhoolekandeminitri ametis olnud Anton Palvere ( 1886-1942)kes oli 1923.aaatast töötanud riigikohtunikuna.Ta osales a ise 1937.aasta PS välja töötanud erikomisojonis.Lisaks PS-le reguleerisid õiguskantseri tegevut veel õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus ja tasude seadus.Põhiõiguste puhul oli kõige tähtsam ideoloogillne suunamuutus.1937.aasta PS-s rõhutati juba selle pealkirjas kohustusi:,Eesti kodanikkude õigused ja kohused''Samasugune pealkiri oli ka seekord eeskuuks olnud weimari vabariigi põhiseadusea.Saksa õigusteadlane Joachim Rückert on selle kohta kasutanud välendit ,,kahe näoga Janus''ning räägib juriidilisest pingpogngist.Õiguste kõrval ka kohustuste rõhutamise puhul kerkib küsimus,millal kehtib õigus ja millal kohustus ning kumba neist tegelikult õiguspraktikas eelistada.Uus PS sätestas võmaluse kitsendada sõba-ja ühinemisvabadust riigi julgeoleku,avaliku korra ja kõlbluse kaitseks ,sõnavabadust peale selle ka kodaniku hea nime kaitseks..Steigiõigus ei olnud enam PS-s sätestatud õigus ,seda reguleeritama lihtseadustega.Need muudatused olid põhimõttelised:kui 1920.aasta PS-s peeti oluliseks üksiisikut,tema vabadust ja õigusi ,siis Konstantin Pätsi valitsemisaja märksõnadeks võib pidada solidarismi,kollektivismi ja ühis huvide esiletõstmist.Üksikisiku erasfääri ei pidanud jääma ka perekond,sest see oli oluline hoopis rahva seisukohalt:,,Perekond rahva püsomise ja kavamise ning riigielu alusena on riiigi kaitse all.''Jüri Uluots,1924.aatast Tartu Ülikooii Eestimaa õiguse ajaloo professor,peaaegu kõigi Eesti Vabariigi esiduskogude liige,sh Rahvuskogus esimese koja esimees oii Eesti Vabariigi mõlema PS üks seadus on jäänud truuks individiualismi ja liberalismi põhimõtteile,nagu see ilmselt nähtub ka II peatükist (parahvid 7-33-Eesti kodanike üigused ja kohustused,143).Ent neid põhinudeid väljendavad õigused ja vabadused loetakse mitte inimetele kui säärastele sündinuks,vaid võrsuvateks riiklikust ühiskonnast.Seepärast nad kuuluvad kodanikule,kes vastavas riikliikus ühikonnas elab,omavad kitsendusi sama ühiakonna huvides ning neile korrespondeerivad sama ühiskonna vajadutest tekkivad kohused ja koormised (paragrahvid 6,28,2933,138).Seega püüab uus põhiseadus individualismi ja liberalismi ideid edasi arendada sotsiaalse solidariteedi suunas,riigi raamistikus.''Uus PS sätestas ,et ,,töö on iga töövõimelise kodaniku au ja kohus.'' ning ,,töö on riigi kaitse all''.Niisiis muudeti töö iga kodaniku põhiseadusliks kohustuseks.Üksikseaduse tasandil leidis see väljenduse presidendi 7.juuli 1938.aasta dekreedi korralduses rajada Harku mõisa tööpõlgurite laager,et sunniviisiliselt ,,tööle õpetada,harjutada ja rakendada töövõimelised tööpõlgurid''.Laagrisse võis sunniviisilisele tööõppele saata ehk kinni panna 18-60 aasta vanuseid isikuid,kes ei olnud kaotanud üle 60% normaal tööõjõust.Töölaagris tuli veeta kuus kuud kuni kolm aastat. Laagrisse võisid sattuda ka töötavad isikud,kui nad oma töötasu või muu tulu ,raiskasid''alkohoolsele või narkootilistele ainetele.Seejuures ei olnud tähtis,kas nad ohustasid perekonna toimetullekut -piisas sellestki,kui nad ise elasid ,,äärmises viletsuses''.Konstantin Päts saatis dekreedi ka Riigiogusse muudauste tegrmseks ja kinnitamiseks.Sealgi ei arutatud töölaagrrite vajadust põhimõtteliset või üldse nende õigustatust.Pigemini kerkis päevakorrale küsimus,kas tööpõlgurite mõistet tuleks hoopis laiendada ning kästada nendena ka isikuid,kes ei maksa korralikult makse.Nii kaugele siiski ei mindud ja ka ihunuhtlust distpliinirkkumite eest peeti asaohatuks karistuseks.Siiski kerkis Riigulous üles õiguslikult oluline küsimus,kas tööpõlgurluse puhul üldse oli tegemist ,,edasilükkamatu riikllku vajadusega'' - PS järgi võis dekreete välja anda just sel põhjusel.











































































8,28,29,55,128).Seega uus põhiseadus püüab individualismi 










































2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.