EESTI ÕIGUSE 100 AASTAT
66, Põlva, Eesti

... Naised Eesti õiguses 1918-40 ja tsiviilseadustiku väljatöötamisel.Esimese olustik ja tingimused avasid kogu Euroopas naistele uusi võimalusi mitte ainult kutseelus,vaid ks kõghariduses.Kui varem tohtisid na näid näiteks Tartu ülikoolis õppida vaid vabakuulatena,siis 1915.aastast juba täieõiguslike üliõpilastena.1917.aastal andis Venemaa Ajutise Valisuse määrus neile loa astuda riigiteenisusse.TÜ õigusteaduskonna lõpetamiseni jõudsid esimeste naistena Ilse Zimmermann (1895-1941) 1922.aastal ja Elis Aron (1696-1982) 1923.aastal,kokku oli naisi 1920-30.aastatel õigusteadukonna lõpetanute hulgas 143 ehk 8,8%.Tööd leiidsid nad enamasti vannutatud advokaatide abidena,nei oli 42.Esimestena võeti 1923.aastal sellele kohale Auguste Susi (1900-1982) ,kes juba aasta hiljem Susi-tannebaumina (a-st 1939 Tanner) kandideeris esimese naisena Eesis kohtameti kandidaadiks.Kohtupalati esimees lükkas tema kandtituuri tagasi js ehhki Riigikohus rahuldas Susi-Tannebaumu kaebuse soolis diskrimineerimise tõttu,ei saanud tamast ega ühesku teisest naisest enne 1940.aastat kohtunikku ega ka kohuameti kandidaati.1930.aastal sad vannutatud advoaatides Hilda Remann (a-st 1932 Poom;1900-1992) ja Marta Kufeldt (a-st 1932 Jõeäär;1897.1981);kuni kuni 1940.aastani sai vannututud advkaadiks kokku 22 naist.Esimesna sai natariks Ilma Saarepera ( Saarepea;1912-1944),kes võttis sella ameti 1936 aastal Võhmas üle oma sama aastal surnud isalt ja jäigi ainsks naiseks notarite seas.Esimese nasena kaitses 1939.aastal õiguisuteaduse magistri kraadi Jaan Poska tütar Veera Pokska-Gtüthal (1898-1986) väitekiraga ,,Rööõigusliik noortekaitse'';doktri kaadini ei jõudnud veel ükski naine.Akadeemilise õiguhariduse omadanud naised osalesid eelkõige abielu-ja pereknnaõigusilkes ,aga ka noorte õigusi ja lastekaitset puudutavates väitlustes.Oma seisukohti avaldasid nii ülldajakijanduses kui ka peamislt naistele mõeldud väljaannetes.TsS eelnõu kohta esitasid arvamust Eesti Naisliit ja Eesti Akadeemiliste Naite Ühing.1934.aastal esitasid vandeadvkaadi abid Veera Poska-Grünthal,Olinde Ilus ( snd  Soonetets;1900-1988) ja Vima Anderson ( 1898-1965) alternatiiviiviina perekonnaseaduse eelnõu,mis Skaninaavia riikide eeskkujul seadis eesmärgiks TsS eelnõuga võrredes palju suurema võrdõiguslikkuse abikaasade,samuti abieuliste ja mitteabieluliste laste vhel.Eelkõige naisorganisatsioonide ja juritide aktiivse tegutsemise tuleusel saadeti TsS eelnõu 1932.aastal riigikogust tagasi ministeeriumisse,et seal töötataks uuesti läbi just perekonnaõiguse osa.Nüüd osales kohtuministeerumi juures tegutsevas tsiviilkomisjonis ka mitu naisuristi.''

...Eesti jaoks sobimatuks:see olevat liialt tehniline,ppgem teaduslik kui rahvusik ning nõudvat kindlat metoodiakat järgivat õigusharidust.Seevastu Šveitsi seadustik oli ja on kuulus ust oma rahvuslikkuse ja taotlusliku lihtsuse poolest ning pidi Punga arvates eesti talupoegliku meelelaadidig kokku sobima.Tema entusiasmi Šveitsi seadustike ülevõtmiseks jahutasid eelkõige Jüri Jaakson ja Jüri Uluots.Esimene juhtis tähelepnu sellele,et Šveitsis eksisteeris üleriigilise õiguse kõrval kantonite õigus ja suurel osal neist oli ka oma tsiviilseadustik.Eesti oli aga unitaarriik ja siin ei olnud regionaalsed õigusi või seadustikke,mis oleksid täitnud Šveitsi kantnaalõiguse üllesandeid Uluots kordad oma varwmgi väljendatud seisukohta,et eraõigus on ja peabki olema rahvaga sajandite jooksul kokku kasvanud õigus ning mõne teise riigi seadustiku mehaaniline ülevõtmine tuleks sellele ja selle sisrmimislele arengule ainult kahjuks.


1 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.