EESTI ÕIGUSE 100 AASTAT
66, Põlva, Eesti

...  1920.aasta PS järgi riigikohtuniud ametisse Riigukou.Teiste kohtunike ametiss nimatamine oli Riigikohtu pädevuses,kui nad ei olnud seaduse järgi valitavad.Kordr,et Riigikohus valib ja nimetab kohtunikud,kritiseerisid mitmed poliitikud,nende hulgas ka Konstatin Päta.Ta leidis,et nii on esimese ja teise astme kohtunikud seatud Riigikohust sõltuvussse ja nad ei saa olla iseseisvad oma otsuste langetamisel.1933.aasta PS muuatused andsid kohtunike nimetamise õiuse tiigivanemale,1937.aasta PS presidendie.Samas oli tema valik piiratud Riigikohtu esitatud kandudaaditega.Riigikohtu loomisest saadik oli küsimus selles,kas Riigikohus peaks asuma Tartus või Tallinnas.Konstantin Päts pooldas algusest peale Talllinna,ka 1927.aastal taas üles kerkinud vaidluses.Riigikohtu esimees Kaarel Parts,et Riigukohtu asumine Tallinnas võib mõjutada eriti halduskohtupidamist,karta võis ka Riigikohtu kaasamist erakonade poliitilsse võtlusse ja kõrgeima kohtu allutamist Riigikhtule.Sellest ajast sümboliseeris Riigikohtu asukoht Tartus kohtuvõimu sõltumatus..Seetõttu oii eriti tähendusrikas Riigikohtu üleviimine Tallinna 1935.aastal,mis tähedas teatud määral ka kohtuvõimu sõltumatuse piiramist,kuigi mitte enam Riigikohtu poolt.Partsi sõmul oli Riigikohtu nii kiire üleviimine Tallinna tõlgendatavpoliitilse võimu soovina Riigikohut pollltiselt ,,ense abiks'' kasutada.13.juunil 1934 kehtestati ka kohunikele vanuse ülemmäär:,,Riigikohtunikud,Kohupalati vanem esimees,osakonna esimees ja liikmed võivad ametis olla kuni 70 aasta vanuseni,kõik teised kohunikud aga ka kohtu-uuiad kuni i 65 aasta vanuseni.''Toomas Anepaio on leidnud et Riigikohus sel ajal toimunud kohtnike põlvkonna vahetus oli osaliselt tingitud loomulikust protessist,osallt uuest vanusepiirist.Uurides madalamate astmete kohunike amitisse nimatamist,leidis Hannes Vallikivi,et kuna 1938.aastast lubas seadus presidendil nõuda kokku kuuse kohtuniku või kohtu-uurija kandidaai esitamist,suurendas see täitevvõimu osutusvõimu kohtunikkonna kujunamisel-valikusse sattus rohkem kandudaate.Praktkas kasutas Kontantin Päts Vallikivi hinnangul oma suurenenud võimu aga vaid ühel korral.Eesti Vabariigi kohtutele oli võrreldes teiste kaasaegsete riikide kohtutega antud küllalt kaugeleulatatuv kontrolliõigus põhiseaduslikkuse jäelvalvel.Erinevaalt Austriast või Tšehhslvakkiast ei astatud küll eraldi konstitutsioonikohut,kuid järelvalve põhiseaduslikkuse üle oli olemas nii võimaluse kui tegelikkusena.Seaduste ja täitevvõimu aktide vastavust üõhiseadusele ei saanud küll ükski kohus,ka mitte Riigikohus,hinnata eelknntrolli korras,enne nende kehtestamist.Järelkontroll juba kehtestatud õigusaktide üle oli aga võimalik  ja vähemalt Riigikohus seda võimalust ka kasutas..Eesti tolllased õigusteoria järgi olid põhiseaduslikkuse järelvave alusrks 1920.aasta põhiseaduse § 3,mille kohaselt  ei saanud riigivõimu teostada muidu kui põhiseaduduse alusel,ning § 86,,mille järgi oli ,,põhiseadus (---) vankumatuks juhteks Riiikogu ning kohtute ja valituse asutuste tegevuses''.Nii kaasaegne õigusteadus kui Riigikohus olid seisukohal,et igal kohtul pidi olema õigus jätta rakendamataseadussäte,mis loli PS-ga vastuolus.Eraldi põhiseduslikkuse kohtu Riigikohtusse eraldi osakonna loomist ei pidanud  sedusandja vajalikukus.Seepeale märkis TÜ finantsõiguse professor ja varasem Vene impeeriumi Valiiseva Senati liige Eduard Beredta(1860-1930):,,See on kahetamisväärt puudus Eesti põhisesaduses 1920.a.,et puudub see määrus,mille järele kõrgem Riigikohus valvab põhiseduse puutumatuse üle.''Tema seisukohtadele vaidles vastu Riigikohtu abiprokurör Richard Rägo,kes leidis,et kohus teeb seda ilma eraldi seaduse või normitagi.Edurad Berendtsiga sanasel seisukohal oli 14 aastat hiljem,1934.aastal ka Artur-Tõeieid Kimann,kes esines sellekohase ettekandega õigustealaste päevadel.1937.aasta PS eelnõu aritamisel Riigikogus sooviti sellesse lisada eralda säte,et Riigikohus on põhisedauslikkuse järelvalve kohus.Viimaks aga otustati,et kohtute järelvalve riigivõimu teosimise põhiseaduslikkuse üle tuleks reguleerida eraldi seadusega.Selle seaduse vastuvõtmiseni ei jõutud ja kuni Nõukogude okupatsioonini kehtis sisuliselt edasi samasugune kord nagu enne 1937.aasta põhiseadust.Põhiseadusllkkuse järelvalve ulatus ja kohtute võimalused selle teoatamisel olid tollal arutluse all mitmel pool Euroopas,näiteks ka Weimari aegsel Saksamaal,kus veel keisriiigi ajast pärit kõrgeim kohus teotas sarbast kaasuspõhist järelkontrolli nagu Eestis Riigikohus.Enamikus riikides aga ei kohtutel õigust üksikseadusi või nende norme vastulu tõttu põhiseduega kohaldamata jätta või veelgi enam põhiseaduse alusel teisiti otustada.Eestis aga põhiseduslikkuse järelvalve nii toimiski.Riigikohus viitas  praktikas PS sätete võrdlemsi sageli,vähemalt 1934.aastani.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.