EESTI ÕIGUSE 100 AASTAT
66, Põlva, Eesti

...Õiusriigis ei teguse riigiasutused omatahtsi ja meelevldselt või ülemate suvaliste korralduste järgi,vaid õigusega seatud piirides.Nagu on märkinud 1932.aastal TÜ-s doktorikraadi kaitsnud ning aasta hiljem haldusõiguse professoriks saanud Artur Tõeleid-Kliimann,oli ,,Eesti põhikord rajatud kindalt sõnastatud õigusriiiklikele põhimõtteile.Selline põhikord nõuab,et iga õguslku küsimuse lahandamisel lähtutaks Põhiseadusest.''Riigi-ja kohaliku omavalituse asutuste korraldust,nende pädevust,õigusi ja kohustusi ning õiguslikku tähenust omavate otsuste või toimingute tegemist,aga ka nende suhtlemist isikutega,samuti isikute õigusi ja võimalusi end kaitsta riigi omavoli vastu reguleeerivad haldusõigus ja -protsess,mida Eesti Vabariigi algusajal nimetati veel adminstratiivõiguseks a -protsessiks.1930.aastateks oli eesti õiguskeel jõudnud haldusõiuse terminini.Vabariigi algusaastail lähtuti valitsusorganisatsiooni asjus endiselt Vene keisririigi seadusest,haldusõiguse  ja - protsessi sisulided põhimõttd seati aga järk-jätgult alusele,millel põhines tollal modrnne läänelik haldusõigus.Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadusega 1929.aastast moderniseeriti ka valitsusorganisatsioon.Nii tollase haldusõiguse teaduslku seisu kui Eestis kehtinud haldusõiguse ja -protsessi juriidilese analüüsi leiab Artur Tõeleid-Kliimanni põhajalikusst doktoriväitekirjast ,Admintratiivakti teooria''(1932).Uus haldua-ehk adiministratiivmenetluse seadus kehtestati presidendi dekreediga 30.detsembril 1935.Selles oii reguleeriud ametiasutustes menetluse algatamise ja läbiviimise kord, tõendamine,ametnike pädevus ning ,,kabamine ametiastmelises korras'' ehk vaidlusmenetlus.Kohaliku halduse teostamisel järgiti nn riikliku omavaliususe põhimõtet ,käsitedes kohalikku omavalitust riigihallduse osana,millle ülesanne oil riigivõimu teostamine kohapeal.1920.aasta PS-s oli oli see põhimõte määratletud järgmiselt:,,Omavalitsuse kaudu teaostab valitsemist kohal riigivõim,kuivõrd seaduses selleks ei ole loodud eriasutusi.''Ka kohaliku omavaitsuse puhul tuleb rääkida Vene keiririigi pärandist,sest 1866.aasta vallaseadus,mis reguleeris kohaliku omavalituse korraldust maapiirkondades,kehtis muudatustega veel kuni 1938.aastani.Alles 1937.ja 1938.aastal võeti vastu uued aktid:vallaseadus,linnaseadus ja maakonnaseadus.Eestis oli kaheastmeline omavalitsute süsteem:esimesel tasandil,vallad,alevid ja linnad ning teisel tasandil maakonnad.Kohalikke elanikke esindas volikogu.Täidesaatva võimu organid olid vastavalt valla-,alevi,-lnna-või maavalitssed,mis koosnesid selle juhist,näiteks vallavanemast või linnapeast ja abidest.Kohaliku omavalituse ülesandef erinesid olenevalt sellest,kas tegemist oli linna või maa omavaitsusega.Ka aja jooksul võisid ülesanded kujuneda mõneti erinevaks.Kogu esimese iseseisvusaja oli kohalikel omavalitsustel eriti suur tähtsus hoolekande ja hardusvaldkonna korraldamiseks,näiteks avalike algkoolide ja avalike raamtukogude ülalpidamisel.Maaomavalitsuste pädevuses oli ka teede ehitus ja korrashoid ning avalik elmuehitus.Kuigi PS järgi tuli riigivõimu teostada eelkõige kohaliku omavalitsuse  ja ainult erandkorras riigi eriasutuste kaudu,võis juba 1920.aastatel määrata vastupidist suundumust.Probleemis oli ka ebapiisav rahastamine ja see,et riik lisas kohalikel omavalitustele üleamdeid,mille täitmseks ei antud riigieelarvest raha.Tegemata pärast sattusid aga avaliku kriitia löögi alla just omavalitsused,muu hulgas nõuti näiteks omavalitsuste kui ülemäärase haldustandi kaotamist.1933.aasta PS muudatustes jäetgi maaomavalitsed omavaliisustena nimetamata ja nii jäid nad ilma põhiseaduslikust aluseat.Seejärel kaotati maaomavalitsused ka seadusega,kuigi asenati ajutiste maavaiitsutega seniste maavaiitsuste ülesannetes,mis allusid otse keskvõimule.Alates Eesti riigi loomisest oodatud kohaliku omavalitsuse reformi seaduandlik alus rajati aastaetel 1937-38.Sisulselt muudeti kohaliku omavalituse süsteem ühe tandiliseks.Riiklik järelevalve kohaliku omavalitsuse üle tugevnes.Ka valla,-alevi - ja linnaomavalitsused korraldati Konstantin Pätsi aja ümber nii,et valisuse keskvõimu roll suuenes kohaliku omavalitse arvelt.Valitdus sai endale omavalitsusjuhtide amtisse nimetamise õiguse ja sellega ka omavalitsusjuhide mõjutamise võimaluse-mida tõepoolest kasutati.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.