TEADUS JA ÕPETAMINE RAHVSVAHELISE ÕIGUE ALAL TARTU ÜLIKOOLIS 1920-40.

Emakeelse ülikooli esimeme rahvusvahlise õiguse professo oli Ants Piip,kes oii õppinud Peterburis ja sooritanud 1916.aastal seal magistrieksami.Seejärel oli ta jätkanud Peteburi ülikooli juures teaduliku stipendiaadi rahvusvahelise õigusus eradotsendina.Piip alustas 1920.aastal rahvusvahelise õiguse professori kohusetäitjana ja oli 1924.aastast korraline pofessor.1920-21.aastal oii ta professori ameti kõrval ka riigivanem,öslales Tartu rahu läbirääkimstel,oli korduvatt Eesti valitsuse välisministar,samuti suursaadik.Ants Piip pani aluse eestikeelsele rahvuvahelise õiguse uurimisele ja selle valdkonna terminologiale,ta õpetas rahvusvahelise õigus süsteemi,rahvuavahelist eraõigust,mere-ja kubadusõigust.Ta oii üks väheseid õppejõude,kellelt iimus enda kirutatud õpikuid ja veel mitmes trükis.,,Rahvusvahelise õiguse süsteem'' avaladati juba 1927.aastal.1936.aastal ilmunud ,,Rahvusvaheline õigus''veel Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järel rahvusvahelise õiguse aines soovitusliku kirjanduse nimekirjas.Ühtlasi sisaldab see põhjalkku kästlust Eesti kui riigi tekkest rahvusvahelise õiguse subejktina ja seega ka Eesti rahvusvahelise õiguse ajaloost.Piibu sulest on pärit ka õpikud ,,Kaubandusõigus'' ( 1933) ning ,,Kaubandusõigus ja - protsess'' 1939;1995) ja mitmed populaarteaduslikud raamatud.Kuna Piip olnud ainuli teadlane ja õppejõud,vaid tegev ka Eesti riikluse ülesehitusel ja välispoliitikas,oli ta aastatel 1920-26 sisuliselt  õppetöö kohustusest vabastatud.Rahvusvahelist õigust luges 1921-32 aastani (vene ja saksa keeles) peamiselt endise Peterburi poütehimi riigiõiuse õppejõud Fjodor Korsakov (1883-1932).Korsakov töötas Eesti riigi algusaastatel ka Eesti riigiasutustes.1928.aastal vaiti Korsakov TÜ dotsendiks ja alates selles aastast võttis ta eksameid vastu eesti keeles.Tema selle perioodi prantsuskeelsed teaduskirjutised kästleva Eesti riigiõigust.Ants Piibu juhendamisel kaitses doktoikraadi Nikolai Kaasik ( 1900-1950),kes õppinud emakeeles TÜ-s.1928.aastal sai ta magistrikraadi tööga ,,Ulgumere politei''ja kaitses 1933.aasta Pariisis avaldatud,,doktoriväitekirja ,,Le conrole en droit internatonal''( ,,Komtolli teostamine rahvusvahelises õiguses'').TÜ õppeõuks sai Kaasik juba 1928.aastal,õpetades nii rahvuvahelst õigust ( eelkõige Rahvasteliiduga seotud küsimusi) kui ka majadusõigust majandusteaduskonnas.1938.aastal sai temat majanusteaduskonna adjunktpofessor ja 1941.aastal erakorraline professor.Aastatel 1936-40 tõõtas Kaasik ühtlasi välisministeeriis poliitilise osakonna juhatajana ja välisministi abina ning esibdas 1936.-39 aastani Eestit Rahvsteliidus.Aastatel 1942-44 oli ta ka TU majadusteaduskonna dekaan.1944.aastal Rootsi põgenenult kirjutas ta aktiivelt nätieks pagulaste õiguste teemal,tegi kaastööd mitmesugustele väljaannetele ja oli asutajaliige orgaisatsioonides,mille eemärk oli Eesti iseseivuse taastmine..

Hoolimata Tartu rahulpepinust jäi Eesi suhe idanaabri Nõukogude Liiduga (NSVL) keeruliseks.Rahvasteliiduga liitumise peamine eesmärk oiigi Nõukode Liidust läheneva ohu neutraliseerimne ja tõrjumine.Samas oli alates 1920.aastate keskpaigast näha,et Rahvasteliitu kuuluvad suurriigid ei soovi Nõukogude Liidu vastu välja astuda.NSVL omalt poolt püüdis Rahvasteliiiu mõju vähendada või kaotada ning survestas 1922.aastast Eestit ja teisi Balti riike sõlmima kahepoolsesid desarmeerimis ja mittekallaletungiepinguid.Rahvusvahelise olukrra muutudes ja nähed,et Rahvsteliidust väga palju abi ei puugi olla,sõmiski Eesti lõpuks 4.mail 1932.Nõukogude Liiduga mittekallaletubgilepigu.1930.aasatel muutus rahvusvaheline olukord üha pingelisemaks ja tollane välismister Karl Selter (18898-1958) otsutas esitada Eesti nimel Rahvateliidu täiskogule neutaliteedideklaratsioo..Seda tehti koos Läti esindajaga 19.sepmbil 1938 Genfis.Neutraliteet ei tähendanud veel iseenesest liikmelisuse peatamist või Rahvasteliidust väljaastumist..

Meeldib!