EESTI ÕIGUSE 100 AASTAT
66, Põlva, Eesti

EESTI ÕIGUS RIIGIKAOTUSE AJAJÄRGUL:Esimene nõukogude okupatsiooniaasta - kõige järsem murrang Eesti õigusajaloos:Nõukode võim ja õigus pidid olema kogu varasemas ühiskonnakorraldusest ja selle institutsioonidest täisti erinevad ning Eestiski pidi uue õiguse võidukäik kõik eelnene ajaloo prügikasti.Ehhki Eesti ala varasemas ajaloos ei olnud vallitsejate ja ülemvõimude vahetumine olnud midagi erakodset,sai nõukogude võim hakkama kõge radikaalsema sekkumisega,tõrjudes kogu seni kehtunud õiguse välja väga lühikese ajaga sihikinlalt ja vahendeid valimata.Eesti riigiõiusliku järejepidevuse dottiiniini kohaselt on kõik pärast 16.juunit 1940 Nõukogude võmu survel antud õigusaktid tühised,k.a.need mis vomiliselt olid pärit veel Eesti Vabariigi intiutsioonidelt.Eesti oma ametiisikutel puudus valikuvõimalus ja nad tegitesid sunniolukorrsas,okupatsiooni ajal sisseseatud instutsioonid oli aga ebaseaduslikud.Õiguskorra nõukogulikuks ümberkujunadmiseks kasutati esmalt veel Eesti 1937.aasta PS-s ette nähtud dekreetseadusandluse meetodit.Siia kuuluvad delklaratsioonid riigivõimust Eestis (21.7.1940),maa kuulutamisest kogu rahva omandiks ning pankade ja suurtööstuse natsonalirest (23.7.1940).20.juulini kirutas sisult juba nõukogulilele õigusaktidee alla  veel president Konstantin Päts,alates 23.juulist kirjutas endiselt pesidebdi dekreetideks nimetavatele õigusaktidele alla ,,peaminister Vabariigi presidendi üleandeis''Johannes Vares,kellest sai peatselt Eesti NSV Ülemnõukogu Prsesiidumi esimees.Nõukogude teoreetikud ise nimetasisd seda vorni ja sisu dilektikaks:kodaniliku riigimasina vormi kasutati sisult sotsialistliku õigus-ja põhikorra kujundamiseks.Nii avavadati nõukogude õigusaktid alguses veel Riiigi Teatajas,alles pärast Eesti liitmist NSVL-ga hakkas augusti lõpust ilmima ENSV Teataja.Ametlikult pidid nii Nõukogude Liidu kui ka liiduvabariikide kõrgeimad riigivõimuorganid olema vaiitavad ülemnõugud.Tegelikult oli nende osa riigi elu ja õiguse kujundamisel väike.Ülemnõukogu istungite vahelisel ajal tegutses alalise organina ülemnõukogu presiidium,valitsusena toimis rahvakomissaide nõukogu.Ülldkohustuslikke määrusi,seadusi ja seadlusi andsid ENSV Rahvakomissaride Nõukogu  ja ENSV (qjutise)Ülemnõukogu Presiidium,aga oma otsustega võisid üldkehtivaid norme kehtesadad ka EK (b) P Keskkomitee ja ENSV Ametiühingute Kesklllt.

AMETIÜHNGUTE OLEMUS JA ROLL NÕUKOGUDE SÜSTEEMIS:Traditsioonilselt koondasid ja koondavad vabatahllku liikmeskonnaga ametiühigud töötajad töövõitluseks ning töötajate õiguste ja huvide kaitsteks tööandjate või tööandjate liitude,avaliku sektori puhul ka riigi vastu.Nõukogude süsteemis neil sellist rolli ei saanudki olla,sest idee poolest oli nõukogude riik ,,tööliste ( ja talupoegade) riik'',kus riikliku plaanimajanuse tingimustes ei eksteeriud eraettevõtjaist tööandjaid.Nii toimisid nõukogude ametiühingud bolševitlki või kommunistliku parteriigi käepikenduse või koguni organina.Tegemist oli massioganisatsioondega,,kuhu ENSV algusajal 1945.aastal kuulus 118 000 ja lõpuajal 1989.aadtal juba 811 470 liiget.1940.aastal rakendati ametiühinguid tööstuse ja pankade natsonaliseerimisel,maareformi läbiviimisel ja nõukogude riigiaparaadi kujundamisel,korvates tõhusalt asjaolu,et kommunistliku ( bolševistliku) partei liikmeid oli Eestis vähe ja esialgu ei tulnud neid ka kugi palju juurde.Aastatel 1941-44 tegutses EK(b)P-le allutatud Eestimaa Ametiühingte Keskliit Nõukogude tagalas ja naasis Punaarmee järel Eestisse.1948.aastal allutati ENSV Ametiühingute Nõukogu Üleliidulisele Ametühngute Kesknõukogule.Nõukogude aja lõpukümnedeil kujunesid ametiühingud olmet,tervishoidu,puhkemajandust jms arendavaiks institutsioonideks.''

Olenemata sellest,milline organ õiguakti kehtestas,oli selle sisu määramisel ja kontroliimisel juhitiv roll kommunistlikul parteil.Nn demokraatliku tsentalismi õpõhimõte ei jätnud partei kohalikule tasandile tegellikku otustusõigust,,vaid tähendas järejakindlat võimu tsentraliseerimist.Moskva kontolli liiduvabariikide võimustrukuuride üle teostasid ÜK(b)P ja NSVL Rahvakomissaride Nõukgu volinikud,Eestis oli selleks Vladimir Botškarjov(1909-1941).Pärast sõda võttis tema funktsioonid üle ÜK(b) KK Eesti büroo.Demokraalik tsentralism ja parteiline juhtimine pidi jõuduma ning jõudusiki kõige madalama kohaliku tasandini.

6 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.