..Nüüdses õiguskantsleris on nähtud teatud altenatiivi inidviduaalse kaebeõiguse Eesti põhiseaduslkkuse järelevalves.Õiguskantser n sõltumatu ja tesstab järelevalvet ,,seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle''.Õiguskantsleri on PS kohaselt õigus algatada põhiseaduslikkuse ärelevalve menetlus Riigikohtus,kuid ta ei saa õigusakte kehtetuks tunnistada.Õiguskatsler täidab ka ombudsmani ülesandeid,kaitstes isikuid avaliku võimu omavoli eest.See tähendab,et õiguskantsler kontrollib,kas asutused,ametnikud jt järgivad isikute põhiõigusi;teravdatud tähelepanu all on väärkohtlemise ennetamine muu hugas kinnipidamis kohtades.Kitsamalt on õiguskantslerile antud lasteombudsmani ülesanne laste õiguste kaitseks ja edandamiseks.Õiguskantsler on oma ülesannate täitmisel sõltumatu.Riigikogu nimetab ta ametisse seitsmeks aastaks.ning teda saab tagandada üksnes kohtuotsuse alusel.Õiguskantser ei tohi oma tegevuse ajal olla üheski muus ametis.Õiguskantsleriteks on valitud tunnutsatud juristid.Kuigi Eestis on õiguskantsleril üldjoontes samasugused ülesanded nagu mõne muus Euroopa riigis ombdusmani,on tema staatus kõrgem ja õigused suuremad kui tavalistel ombudsmanidel.Peale selle tõstavad Eesti õiguskantsllerid sageli ka laiemaid ühiskonlikke teemasid.

Eesti eraõiguse järkjärguline moderniseerimine.,,Eesti majanduskeskkonda hakkasid kõigepealt ja kiiresti muutma olemuslikult avalik-õiguslikud seadused:1991.aasta omandireformi aluste ja maareformi seadused,1992.aasta põllumajandusreformi seadus,1993.aasta eluruumide erastamise ja üldine erastamisseadus.Esimene ,,uue eraõiguse''seadus oli 1992.aasta autoriõiguse seadus,mis toetus rahvusvaheliselt levinud lahendustele.Taastatud Eesti Vabariigis valitses suur soov jätta maha nõukogude õigus ning isu pöörduda tagasi euroopaliku arengu ja õiguskultuuri juurde,millele nõukogude okupatsioon oli vägivaldselt lõpu teinud.Eesti tulevase õiguskorra ajalooist projiteetsust väljendas selgesti ka taas vabalt vaiitud Riigikogu 1.detsembril 1992.aasta otsus ,,seadusloome järepidevus'':,,Lähtudes 1992.aasta 7.oktoobri Riigikogu deklaratsioonist põhiseadusliku riigivõimu taatamisest,arvestada seaduseelnõude ettevalmistamisel Eesti Vabariigis enne 1940aasta 16.juunit kehtinud seadusi'' ,,Arvestamine''võis ühe äärmusena tähendada 1940.aastal kehtinud seaduste taaskehtestamist,äärmusena vaid nende üldise vaimu või põhimõtete silmas pidamist 1992.aastal veel kehtivate nõukogude seaduste ja seadustike ümbertöötamisel.

Meeldib!