EESTI ÕIGUSE 100 AASTAT
66, Põlva, Eesti

...1.juulii 2002 oleks võinud seega tõepoolest saada Eesti kehtiva tsiviilseadustiku valmimise lõpptähiseks,kui ei 2008.ja 3009.aastal ei oleks järrnenud uusi pärimis-ja perekonnnaseadust.1994.aasta perekonna ja 1996.pärimisseadus olid nõukogude õigusest taas rohkem mõjutatud aaaõigusseadus ja 1994.aasta tsiviilseadustiu üldosa seadus,rääkikmata võlaõigusseadusest.Nende seaduste koostajadki oiid pigem juristide vanemst põlvkonnast.2008.aasta pärimisseadusega muudeti pärimisõiuse süsteemipõhjlikult,asendades Eesti varasemas nii BES-s kui ka nõukogude õiguses tunnustatud vasuvõtusüsteemi Saksa aga samuti näiteks Prantsuse üigusesle õiusele omase loobumissüsteemiga .Perekonnaseaduse eelnõus taotletud olulised varalised muumuudatused (nt vara juurdeksvu tasaarvestus sedausjärgse abieluvararežiimina) jäid eelnõu ja dikussionde tasandile ning lõpptuemus ei eirne kugivõrd juba enne kehinud perekonnaseadusest,olles küll Saksa õiusee saranasem.Üks tähtamaid seaduseks saanud muudatusi oii eestkste täielik allutamne kohtulikule kontrollile varasema kohalike omavalitsuse kontrolli saemele.Esimestele seadustele,mis kehtisid nõukoude õigustraditsioonist radikaalselt erinevat läänelikku eraõigust,järnes Eesti juriidilises avalikkuses margatav vastumeelsus uue õiguse suhtes.Üks põhilisi etteheited oli,et Eestile sunnitaks peale võõarast õigust,eelkõige Saksa õigust.Tegelikult oli sel ajal ju igssugune uus õigus nõukogude õigushariduse saanud ja sellega harjunud juristkonnale võõras,nõudes ümberõppimist ja vaimset pingutust.Uusi seadusi selgitada ja praktukute uuendushirmu vähendada aitas muu hulgas justiitsministeeriumi koordineeritud koolituspramm aastatel 1999-2001,mida rahastas EL tinning-meetmena.Koolituse käigus analüüsisid ja õptasid Saksa ülikoolide professorid kõrge tasemega õigustasemega Eestis juba kehtiivat või eelnõude järgus õigust.Koolituse blokis oli Freiburi ülikkkoli professori Güner Hageri (1943-2017) isikilikul sarmll ja huumiriga vütisitatud erialasel tervmeelsusel silmanähtavalt tähtis osa praktikute võtmisel reformisõbralikule poolele.Tama ja ta õpilaste kanda oli võlaõigus ja asjaõigust õpetasid kogenud notarid ja õppejõud Walter Böhrig (snd 1944) Grestettenist ja Günter Brambing (snd 1941) Kölnist.Nemad ollid juba varem osalenud Eesti notarite ja kinnistuametnike  kolitamisel-just nende koolitusetrest agas Saksa professorite ja praktikute kaasamine Essti koolleegide õpetamisse.


2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.