.( individuaalse) töövaildluse lahendamise seadus(1995;uue nimetusega 2017) jt.kollektiivsete töösuhete kohta kollektiivlepingu seadus ( 1993) kolleltiivse töötüli lahendamise seadus ( 1993) ametiühingute seadus ( 2000) jt.Samas kehtib töölepigute suhtes nii tsiviilseadustiku kui ka võlaõiugusseadus üldosas sätestatu ja selles mõttes on individuaalne tööõigus ikkagi osa tsiviilõgusest.Eraldi tööõiguslike seaduste ja regulatsioonide püsimine Eesti seadusandluses on muu hulgas tingitud sellest,et meie kollektiivne tööõigus kollektiivlepinute ja ametiüninguliikumisena on nii ajalöölises kui ka rahvusvahelises võrdluses äärmiselt nõrk.Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO liikmena on Eesti pärast iseseivuse taastamist olnud ILO konvetsioonide ratifitseerisel palju aktiivsem kui esimesel iseseisvus ajal:Eestis kehtib juba 32 ILO konventsiooni ja nii on suur osa meie tööõigusest reguleeritud hoopis nende aktidega.Sama käib Euroopa Nõukogust pärit akti,Euroopa sotsiaalharta kohta.Turumajandusliku vaba ühiskonna eraõiguslikus käibes tuleb ette ka tõrkeid ja läbipõrumist.Vaba turu käigushoidmise ja toimimise eest peab hea seisma konkurentsiõigus,milles peale Eesti oma konkurentsiseaduse ( 2001) ja muude õigusaktude on väga suur tähtsus EL normistikul.Ehhki maksejõuetust ja pankrotti ei pea tingimata nimetama eraõiguslikuks läbi põrumiseks,ei ole neis asjaosalistele kindlasti midagi meeldivat.Ometi peab õiguskord tegelema ka selle valdkonnaga,mis nõukogude õiguses oli tundmatu.1.septembril 1992 kehtima hakanud,aastatel 1996,2003 ja 2009 täisesti uued redaktsioonid saanud pakrotiseadus oli esimene Eesti oma pankrotiseadus-kuni 1940.aastani rakendati selleski valdkonnas veel Vene keisririiigi ajast pärit seadusi,sest 1934.aasta konkursiseaduse eelnõu ei jõutud kehtestada.Paul Varul oma õpilastega pidi Eestis kogu maksejõetusõiuse ja vastava menetluse n-ö nullist üles ehitama.Kui Vene ipeeriumi protsessiseadused kõlbasid ka Eesti esimesel iseseisvusajal rakendada,siis nõukogude tsiviil protsessiõiguse põhimõtted ei sobinud vabasse ühiskonda kudagi.1993.aastal jõustinud tsiviilkohtupidamise seadustiku ( TsKPS) eelnõu hakati ette vamlstama juba 1991.aastal.Ehhki 1940.aastaks oli valmis saanud sisuliselt modernne tsiviilkohyupidamise seadustik,mis arvestas  ka välimaiseid kogemus ja lahendusi eelkõige saksakeelsest kultuuriruumist ning oleks selles mõttes väga täpselt sobinud 1992.aasta koalitsioonieppes püstitatud ülesande täitmiseks,jäi just see projekt 1993.aasta TsKPS ettevalmistamisel kasutatud eeskujude hulgast välja.Jaano Odari väitel saadi 1940.aasta eelnõu olemasolust teada alles siis,kui uus eelnõu oli juba Rootsi,Norra ja Soome seaduste eeskujul koostatud,otsides lisa ka Vene impeeriumi 1864.aasta TsKPS ja ENSV tsiviilprotsessi koodeksi nomidest.See lugu näitab,kui raske oli 1990.aastate alguses poliitisile otsusena väljendatud põhimõtet Eesti riigi ajaloolisest järjepidevusest rakendada Eesti õiguskorra taastamiseks  - õnnestumime või ebaõnnestumine võis sõltuda juhuslikest arhiivileidudest.1993.aasta TsKPS kehtetas taas nii dispositiivsuse kui ka võistlevuse põhimõtte.Kohtuasja said algatada üksnes vaiduse pooled.Kohus ei võinud rahuldada nõudeid suuremas ulatuses,kui oli nõutud.

Meeldib!