EESTI ÕIGUSE 100 AASTAT
66, Põlva, Eesti

... Kui pooled tahtsid asja enne lõplilikku otsust ära lõpetada,oli selleks neil nüüd iga ajal õigus.Eriti vajalik oli see aga apellatsiooni ehk edasikaebementluse reguleerimine,setst teise astme kohus arutab samuti asja sisuliselt ja hindab tõendeid.Et sellest ei kujuneks esimeses astmes juba tehtu üle krdamine,ei lubatud apellatsioonikohtus esitda uusi nõudeid.1998.aasta tsiviilmenetlusseadustik ( TsMS) ei muutnud otselt TsKPS aluspõhimõtteid.Küll aga vajas tsiviilprotsessi reeglistik kooskõlle viimist nende muudatustega,mis oli vahepeal tehtud matetiaalses tsiviilõiguses.Oli ju TsKPS koostatud ja kehtestatud veel enne tsiviilseadustiku seadust,mis sätestas nõuukogude õigusest täiesti erinevad põhimõtted juridilise isiku esinduse kohta.1998.aasta olulisemad muudatused puudututasid esindaja ja esindatava vahekorda:esindaja ei ole enam iseseisev menettusoasline,vaid sõltub esindatava õiguste ulatusest.Kohtu selgitamiskohustust  piirati varasemast veelgi enam.Nüüd pidi see piirduma üksnes juhtutega,kui isikut ei esindanud professionaalne advokaat või oli tegemist asjadega,kus kohtu selgitamiskohtuse sätestas seadus.2006.aastst kehtiva TsMS eelnõu väljatöötamisel eelnõu seati eesmärriks põhjalik revisjon Saksamaa ja teiste riikide dkaasaegste eeskujude järgi.Peale 2002.astal kehtima haksnud riigisisete tsiviilseaduste tõi mitmeid uusi reegleid kaasa EL tsviilprotssuaalne normistik.2006.aasta seaduseuudatusi on põhjendatud vajadusega muuta menetlus tõhusamaks ja kiiremaks,näiteks lihtsuatati väiksemate hagisummadega asjade menetlemist ja loodi maksekäsu kiirmenetlus.








1 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.