EESTI ÕIGUSE 100 AASTAT
62, Põlva, Eesti

...EMÜ olulisim eesmärk oli Euroopa ühisturu kujundamine.Eestti iseseivuse ajaks oli 1987.aastal ,,ühtse Euroopa akt'',milllega nähti ette liikmesriikide koostöö ka välispoliitka vallas ning ühenduste põhjalik refomimine,et oleks võimalik moodustada veelgi lõlmunum Euroopa Liit.7.veebruari 1992 kirjutati Maastrchis alla Eueoopa Liidu lepinule,mis jõustus 1.novambril 1993.aastal.Selleks ajaks oli algselt kuue riigi ( Prantusmaa,Saksamaa,Itaalia,Belgia,Holland,Lukseburg) ühendustest saanud 11 liikmesriigiga (1973.aastal olid liitunud Ühendkuningtiigid,Iirimaa ja Taani;1981 Kreeka;1986.aastal Hispaania ja Portugl),liit millega 1995.aastal ühiesid veel kolm riiki (Some,Rootsi ja Austria).Eesti oli 1990.aastatel EN-ga liitunud Kesk-ja Ida Euroopa riikidest oli esiene,kelle kohustuste täimise järelevalve 1997.aasta jaanuaris lõpetati.Kuna Maastrichti leplngu järgi peab EL liikmeks pürgiv kadidaatriik olea rajatud vabaduse,demokraatia,inimõiguste,ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele,siis kattuvad need nõuded suurel määral EN standartitega.Olles EN järelevalve all ning viies oma õiguse ja institutsioonid  vastavusse EN nõutetega,täitis Eesti ühtlasi EL kandidaatriigile esitatavaid nõudeid.Vabakaubandusleppe EL-ga sõlmisi Eesti üleminekuperioodita.1994.aastal.Sellele aitas kaasa Vene vägede väljaviimine samal aasta augustis,mis ka muidu tugevdas Eesti positsiooni rahvuavahelises suhtleises.Vabakaubanduslepe EL-ga oli eelduseks assosatsioonilepiingule.mis kirjutati alla1995.aastal.Eesti valitsus esitas Eurooopa Komisjonile ametliku avalduse liitumiseks EL-ga 28.novembril 1995.Balti riikidest oli Eesti esimene,kes sai alustada liitumisläbirääkimisi.Selleks oli vaja Euroopa Komisjoni nõusolekut.Komisjon soovitas 1997.aastal läbirääkimisi Poola,Ungari,Tšehhi,Sloveenia,Eesti ja Küprsega;need avati 30.märtsil 1998.Järgmisel aastal soovitas komisjon alustada läbirääkimisi ka Rumeenia, Slovakkia,Läti,Leedu,Bulgaaria ja MaltagaTegemist oli suurea laienemislainega Euroopa ühenduste ajaloos.Eesti oli nende seas,kellega 2002.aasta detsembris läbirääkimised lõpetati ning 16.aprillil 2003 sõliti ühinemislpeping.PS täiendamise seaduse jõustamine 6.jaanuaril 2004 võimaldas Riigikogul ratiftseerida lepingu Eesti ühinemise kohata El-ga .Leipjngu ratifitseeris Riigikogu 21.jaanuaril,president kuulutas selle välja 9.veebruaril ja leping jõustus 22.märtsil 2004.Sellega oli loodud kogu õiguslik alus,mis võimaldas EL-ga ühineislepingul jõustuda lepingus ette nähtud tähtajal-1.mail 2004.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.