EESTI ÕIGUSE 100 AASTAT
62, Põlva, Eesti

...Läbirääkimiste ajal pidid kandidaatriigid viima oma õiguaaktid kooskõlla EL õigusega.Kuna Eesti nii või teiiti valinud õiguse põhjaliku uuendamise ja reformiimise tee,oli uusi väljatöötatavaid seadusi jm õigusakte kohe võimalik kohandada EL nõuetele.Näiteks võlaõigusseaduse koostaisel integreeriiti sellesse muu hulgas tarbijaõiguse direktiiv.El-ga ühineisel hakkas Eestis kehtima kogu EL õigustik (acquis comunauaire,hilisema nimetusega EU acquis),v.a need erandid,mille jaoks oli läbirääkimisete käigus kokku lepitud üleminekuaeg.Tegemist ei ole ühesuunalise protsessiga - EL liikmena on Eestil võimalus ja kohustus osaleda EL polltika ja tegevussuundade,samuti õigusaktide ja nende rakendamiseetmete väljatöötamisel.Seega saab Eesti kaasa rääkida Euroopa õiguse sisustaises.Eriti selgeks sai see siis,kui 2017.aasta teisel poolaastal tuli Eestil täita EL eesistuja ülesnadeid.EL õigus jaguneb esimeseks ja teiseks õiguseks.Neist olulisimad on Euroopa Liidu leping,Euroopa Liidu toimise leping ning põhiiguste harta.Põhiõiguste haarta kirjutati alla 2000.aastal,kuid ei olnud alguses siduv.Lissaboni lepingu jõusumisega 1.detsembril 2009 muutus põhiõiguste harta järgimine kohustuslikuks.Uno Lõhmus on märkinud:,,Ühelt poolt oli aeg luua selgus,milliseid põhiõigusi Euroopa Liit tunnustab,teisselt poolt oli vaja õiguslikult siduva põhiõiguste kaitse dokumendi järele,vastukaaluks liidu tasandile koonduvale võimule.'' EIÕK-s ja hartas kindlaks määratud õiguste kaitse küll suurel määral kattub,aga hartas on sätestatud rohkem sotsiaalseid,majanudlikke,kultuurilisi,kodanikuõigusi.

1 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.