EESTI POLIITIKA 100 AASTAT
63, Põlva, Eesti

...Teisiti olnuks lugu,kui Eesti sügisel 1939 oleks vastu pannud.Soome pidas vastu neli kuud,Eesti oleks teinud ehk mõne kuu.Okupatsiooni kuvand ja edaspidine kulg olnuks soodsam kui see kujunes suvel 1940.Eneseväärikusest rääkimata.Tollal polnud silme ees Soome Talvesõda ( mis polnud ju veel toimunud),vaid Poola ehmatavalt kiire varismine Saksa tankiromikute alla.Teati,et vastupanu toob kohe inimkaotusi ja repressiioone.NSV Liidus oli terror juba üle aastakümne hoogustatud.Eesti tsenseeritud ajakiradus oli seda pigem maha vaikinud,sest nii oli rahulikum olla.Septembris 1939 oli meeldivam end üheaegse äärmuspldi kasuks,mis mõlemad soovitasid alisumist.Üks oli:,,Ega nad ikka enam nii hullud ole kui 1918.''Milleks siia vastu panna?Teine oli,et nad on,vastupidi hullud,et vastupanu korral hävitavad terve eesti rahva.Parem siis olla ori kui laip.Terve rahva hävitamise oht on taantjärele tarkus.Hitleti ja Stalini suured genotsiidid polnud veel toimunud ja olid maailmale kujutlematud.Toimunud oli ainult Osmani impeeriumi geonotsiid armeenlaste pihta ja Moskva holodomor ( surnuks näljutamine) Ukrainas,aga neid märgati vähe.Et õigustada alistumist,leiutas diktaator väljavaate ,millel tollal polnud tegelikkuses presidenti.Oli mugavam loota,et Saksa-Vene sõda algab peatselt ,,ja siis oleme päästetud''Millisel mõeldaval kombel ,,päästerud''?Sõja alates,ükskõik kumma suurjõu algatusel,oleks elementaarne tagala kindlustamine nõudnud ,et Vene väed Paldiskist ja Tallinna sadamast kohe Tallinna hõivanud.Kui Saksa väed hiljem oleksid Eestisse ulatunud,poleks nad enam ees leidnud Eesti Vabariiki.Kumma suurjõu heale tahtele saanuks seejärel loota ja millisel kujul? Ei lootus Saksa-Vene sõjale ei saanud septembris 1939 olla osa läbimõeldud plaan B-st,kuidas iseseivust säilitada.Sai vaid olle dune õhuloss,et mitte endale näkku vaadata tõehetkel,pärast vapraid kinnitusi,Eesti ei alistu võitluseta,nii nagu äsja Austraalia ja Tsehhoslovakkia,vaid kaitseb oma iseseivust ja neutraalsust.Nooed,kes ei videlnud Eesti mundris,pidid hiljem ikkagi võitelema Vene või Saksa mundris.See pole ainult tagantjärele tarkus.Seda öeldi juba ühes raadiokõnes 16.10.1934:,,Aga peab meelde tuletama,et kui üks rahvas satub teise rahva meelevalla alla,ega tema seepärast riigikaitse kohustustest vabane,nagu oli tol ajal kui olime veel suure Vene riigi osa mil võtma osa Vee riii kaitsest.'' 

1 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.