EESTI POLIITIKA 100 AASTAT
63, Põlva, Eesti

...Saksamaaga üleni kaasa minna oli võimatu,kuna ta oli liiga huhvitatatud Eesti maast üldsegi mitte eestlate olemasolust sel maalapil.Venemaa (sest mis see NSV Liit muud oli) samuti.Lääneliitlased olid liiga vähe huuvitartud nii maast kui ka rahvast.Nendega võis kaasa minna,pea võimatu oli aga end neile huvitavaks teha.Kolm võimalust:kaks,millega oli võimatu leppida ja kolmas,mida oli võimatu saavutada.Kui Vene väed juunis 1940 maa üleni okupeerisid,surus Moskva Pätsi moodudustama nukuvaliisuse mittekommunistlikest vasakpoolseist Johannes Varesega eesotasas.Osa ministeist nõustus ehk lootuses päästa,mis võime saada kutsutud juhtims,et siis seda teha verevaeselt.Ta pölnud vaimustav kõneleja nii nagu Tõnisson ega otsusekindel tegija nii nagu Päts.Ainult,et mõnelgi korral paremat just nagu polnud võtta.Uluots ei pürginud demokraatliku opostsiooni juhiks vaikiva ajastu algul,vaid teda paluti.Ta võttis tiitli vastu,ent ei teinud midagi ja sel viisil nõrgestas demokraatlikku vastupnu,enne kui vaikselt üle jooksis.Ainus,kelle lootusi ta vist rahuldas oli Päts,kes Uluotalt kui Rahvuskogu ja Isamaaliidu juhtfiguurilt ning hilisealt peaministilt muud ei oodanuki,kui oskuslikku haldamist ja agstustahte puudumist.Nii elas ta vaikselt üle ka NSV Liidu esimese okupatsiooni ja Saks oma,ainult Saksa aja alguses ja lõpus natuke häält tehes.Vaikiva ajastu vaikne kuju.

Poliitika Moskva ikke all ja paguluses (1945-2986)

Sõda oli lõppenud.Sõda kestis edasi.Sõda metsades võõrvõimu vastu.sõda taluniku vastu.Olgu ta põlistalu peremees,vabadussõjajärgne asunik või võõrvõimuagne uusmaasaaja.,kes selle maa pealselt jälle kaotas.Oli maa,mida hariti,kuid mis enam endale ei kuulunud.Oli laul ja laulupeodki,kus keel oli oma,aga suhu pandi võltse sõnu.Vormiliselt oli see Eesti Nõukogude Sotsialistlk Vabariik ( ENSV),mida haldas NSV Liidu Kommunislliku Partei Eesti haru (EKP).Kõigist eelnevaist võimudest Eestis oli see totalitaarseim,st täielikult hõlmavaim.Võib ju kujutleda,mis juhtunuks kellegi Jakobsoniga,kui ta 1870-nate asemel läinuks 1970-ndail luba küsima ajalehte välja anda.Iga totalitaarseks peetud režiim ei võta ära eraomandit.See võm jättis heal juhul kapsamaa ja majaköksi.II maailmasõja järgseid aataid Moskva ikke all võiks järgustada nii:

 . lausterroriaastad 1945-1953;

 . lootuseaastad       1954-1968,mil rahvusukultuurid taastusid;

 . sumbumisaastad  1968- 1980,mil aeglanegi parenemine lakkas;

  . virgumisaastad   1980-  1986,mil uus vastupanu hakkas pead tõstma.

 Selliised järgud surub peale eeskätt võõrvõimu pöliitika Eesti suhtes.Mis Eesti enda politikat sai olla võõrvimu all? See võis jätkuda kolmel pinnal:välisaal,põranda all katsudes Eesti huve silmas pidada tegutaedes Moskva kontrolli all.

Lausteroriaastad 1945-1953

Kuni 1952.aastani tõi iga aasta uusi vapustusi Terror tabas ühtejärge rahvuslasi,Saksa poolel vitlema sattunuid,talurahvast ja haritlasi.Tabas metsavendde toetajaid ja kodumasieid kommuniste.Kuna see see tabas terveid ühiskonnarühmi,sülelasteni välja,võib rääkida genotsiidist.Metsavendluse näol kestis rahvuslik vstupanu,enamasti ilma kooskõlastatud poliitise kavata.Loodepoolses Eestis pidas 1945.a loodud Relvastatud Võitluse Liit siiski vastu kuni 1949.aatani,tippajal ehk mitme tuhande osalejaga.Nõukogude Eesti asehalldureiks olid esialgu Eestis üles kasvanud kommunistid,kel plonud palju midagi otsusdada.Ei tea,kas ENSV ,,riigipea''Varese surm 29.11.1946 oli ensetapp või riiklik mõrv,aga pettumust see näitas.On võimalik,et Ek(b) P esimene sekretär Nikolai Karotamm sõsdas massiküüditamise eel 1949 ette panna,et küüditatud saadetaks Siberi seemel Eesti põlevkivikaevandustesse,kus tööjõudu nappis.Kindel on,et võõrvõim saatis talupered ikkagi Siberi kanti,et Karotamm seda aktsiooni juhtis,ja ometi peatselt koha kaotas.Võõrvõim kõrvaldas 1950-1951 kodumaise komunisliku haldurkonna ja suure osa kultuurielidist.Nad kaotasid töökohad ja tihti läksid vangi,kus paljud surid- nii nagu see oli tabanud kõiki ühikonnakihte.1952.a saadik olid ENSV tipphalduseiks pea eranditult  Venemaal üles kasvanud eesti päritoluga Venemaa eestlased ja venelased.Säärast haldurkonna suurpuhastust ei tulnud Lätis ega Leedus.Lätis püsisid kodumaised kommunistid tippkohtadel Venemaa lätlaste kõrval.Leedus oli tippkohtadel hulgani lausvenelasi,sest Venemaa leedulasi oli liiga vähe saadaval,siirdus ju sajandi alguse leedu väljaränd pigem USA.sse.

Lootuseaastad 1954-1968.

Lauaterror lakkas ,kui hirmuvalistseja sur,kuid Mskva võim püsis.Selles võimus pidi hakkama ne'näegwma enamat kui ajutist okupastsooni.Küüditaisohu eest võis minna metsa võitlema,kui silme ees oli ,,surm siin või Siberis''.Terrori vaibudes aga sai valida surma ja allavandumise vahel.Passiivselt täita Moskva käske oli vähem kurnav kui neile vähemalt mõttes vastu hakata.Seega hakkas hoiak muutuma.Vastupanutunnetust asendas pikapeale tavategevus võõra korra raames.Isiklikke tulevikuplaane haksti tegema nii,nagu Moskva ike kestaks.Olud liikusid üldiselt paremuse poole,ilma kunagi heaks muutumata.Räägiti sulaajast.Enamik ellu jäänud küüditatuist tohtis tagasi tulla.Olme muutus elatavaks,võrreldes eelnevaga,eriti maal.Rahvuskultuur väljus ,,ajaloolisest august''.Propagandalisandid loomingule polnud enam lauskohustuskikud.Võis sugulastele välisaale kirju saata,kuigi teades,et tsensor neid avab ja loeb.Eesiil hakkas olema natuke majanduslikku autonoomiat.Tõusid isegi poliitilse autonoomia lootused,seda,eriti Läti omamaistel kommunistidel.Nad soosid Läti keelt ja ratsionaalsemat majandusviisi.Selle kaitse murdis Mokva 1959.a.Haldus läks üleni Venemaalt tulnute kätte ja kultuuriõhustik jäi Lätis aastakümneks Eestist halvemaks.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.