EESTI MAJANDUSE 100 AASTAT
63, Põlva, Eesti

Tervikuna jäi Eesti endiselt väga tugeva põllumajanusliku orientasiooniga riigiks,mis määras ka majanduse üldise aregutaseme.Esimsed kümme isesieisvusaastat olulisi muutusi põllumajanuse ja tööstuse omavahelistes propotrstoonides ei toonud -pöllumajanduses ja hõivatute suhe vähenes miniaalselt .Ses sutes oli Eesti võrreldav Soome,Poola ja Lätiga.Kuna toonane statistika oli üldistavate majandusnäitajate puhul kogu maailas lapsekngades ja rahvuvaheliselt võrreldavate kogunäitajatega oli olukord rohkem kui kehv,tuleb Eesti võrdlemisel teiste riikidega paratamatult piirduda juhuslike näitajatega,mis toonaste autorite-koostajate endi sõnutsi veelgi enam hinnagute järgi ei taotle erilst täpsust.Tänapäeval kasutavad koondnäitajad,nagu sisemajanduse kogutoodang (gross domesticproduct-GDP) ja rahvamajanduse kogutoodang (gross national product GNP),sünidisid  Valgevene päritolu USA majandusteadlase Simon Kuznetsi 1930.aastate uurimustest ja muutusid laiemalt kasutavaks pörast II maailasõda,seejuures sisemajanduse kogutodang alles 1990.aastatel.

1 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.