EESTI MAJANDUSE 100 AASTAT
63, Põlva, Eesti

24.oktoobril 1929 ( mustal neljapeval) lõhkes New Yorgis bõrsimull.11.mail 1931 kuulutati välja Austria suurima ja kogu Kesk-Euroopa ühe mõjukama äripanga Credittantslti makseejõuetus,mis sisulislt vallandas pangakriisi Euroopas.21.septembril 1931 lahkus Inglise nael kulla aluselt,misjrel see tunduvalt odavnes.Need on vähesed,kuid olulisemad pidepunktid ka Eesti majanuduse edasise arengu seisukohalt.Hilisemate hinnnagute kohaselt vähenes maailma sisemajanduse kogutoodang aastatel 1929-1932 15%,kus rohkem,kus vähem.Tööstustoodang vähenes neil aastatel USA.s,Suurbritannias,Prantsusmaal ja Saksamaal vastavalt 46,23,24 ja 21 %,nende riikide väliskaubanduse käive aga vastavlt 70,60,54 ja 61 % (Blum jt 1970:885).Surutis tabas väga valusalt ka võrdlemisi avatud Eestit.Tõsi,Eestise jõudis kriis mõnevõrra hiljem -nii majanduses tervikuna kui ka tööstuses avaldus see tervalt alles 1931.aastal.Osujõuline nõudlus Eesti toodangule iseanis põllumajandussaadustele langes järsult nii sise-kui ka välisturul.Hinnalangus siseturul ( võrreldes 1929.aastaga olid hullgihinnad langenud 1932.aastaks keskmiselt peaaegu 42%) seadis raskesse olukorda tootjad,sest oma toodangu eest saadi sageli vähem,kulutatud selle tootmiseks vajalikele materjalidele.Eriti rasksse olukorda satuti võlgade teenindamisel.Keskmised ekspordihinnad langesid seejuures lausa 54%,mida võimendas ,,ujuma'' lastud Innglise naela odavnemine.Erinevalt enamikust naelsterlingiga seotud vääringuga riikidest ei Eesti devalveerimisega kaasa,mis põhjustas krooni üleväärtuatuse teiste valuutade suhtes.Ehhki impordihinnad langesid (keskmiselt 38%),osutus see ebappiisavaks,et korvata eksopordis kaotatud tulusid ( Eesti majadus 1938.a.,1939:124).Tööstuses langes toodang ja suurenes tööpuudus.Suurtööstuses vähene hõivatute aastakeskmine arv 1929.aasta 30 884-lt 24 876-le 1932.aastaks ehk viiendiku võrra.Netotoodagu langus oli samal ajal oli 18 %,kusjuures kusjuures enim kannatasid ekpordile orienteerirud harud,nagu puidu-ning tselluloosi-ja paberitööstus,kus langus oli vastavalt 59 ja 53 %..Metallitööstuses vähenes netotoodang 23% ja toiduainetetööstuses 17%.Seevastu põlevkivi tarbivates harudes tootmine isegi kasvas:keemiatööstuses lausa 62% ja energeetikas 17%.Mäetööstuses tervikuna oli langus väike- 0,6%.Tööbõrsidel ja töövaetalitluskontoreis registreeritud töötute ja tööotsijate arv saavutas 17 000-ga maksimumi 1933.aasta veebruaris (1928.aastal samal kuul oli see olnud 47 000;Eesti arvudes 1920-1935,1937:336).Suure depressiooni aastataii iseloomustab kõikjal maalimas impordi ja valuutapiiranute kiire laienemine ning suudumus autarkiale,mis 1930.aastate teisel poolel veelgi süvenes.Jooksevhindades vähenes vaadeldavatel aastatel Eesti eksport 64% ja import 70%,samas kui 1927.-1931.aasta keskmistes püsihindades oli langus vastavalt 21 ja 52%.Selle põhjuseks oii üldine impordinõudluse langus,metsasaaduste ekspordis oli oma osa ka Nõukogude Liidu poolsel dumpinguindadega mettasmatrjalide müügil,mis surus niigi madalad maalimaturu hinnad veelgi rohkem alla.

1 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.