Uue põlvkonna majandustegelastest oandasisd legendaarse tuntuse Oskar Kerson ( 1887-1980),Oskar Kilgas (1879-1946),Herman Koch (1882-1957),Johannes Lorup (1901-1943),Christian Luther ( 1884-1963),Konrad Mautriz (1881-1942),Bruni Meyer (1892-1973),Joakim Puhk ( 1888-1942).Klaus Sheel ( 1890-1961) Roman Tavast ( 1895-1942),vennad Karl (1894-1984) ja Kolla Vellner (1889-1961) j jt.

Kes oii Joakim Puhk?

,,Joakim Puhk oli majandus-ja avaliku elu tegelane,vaba turumajanduse ideoloogia kandjaid.Ta sündis 25.mail 1888 Viljandis.Õppis Riia kaubanduskoolis.Oli kasomanik isa asutatud perefirmas Puhk ja  Pojad,mis teguteses esilgu leivatööstuse ja kaubanduse valdkonnas,hiljem oli muu hulgas masinatehase Ilmarine suuromanik.Kindlusiusseltsi Eesti Lloyd ja masinatehase Ilmarine juhatuse esimees1935.aastast.Kaubandus-Tööstuskoja juhtuse esimees 1925-1940 ja Eesti Suutkaupmeeste Ühigu esiees 1932-1940..Riigi Majandusnõukogu liige 1935-1938.Rahvuvahelise Olümpiakoitee liige 1936.aastast..Rahvuskogu 2.koja ja Riigikogu liige.Vangistati koos vendede Alesadri (1893-1941) ja Evaldiga ( 1897-1942) 31.augustil 1940 Tapeti 14.septmbril 1942 Venemaal Kirovi vanglas.

------------------------------------------------------------------------------------------

Joakim Puhk

,,Ükski riik ei saa eraldatuna teistest teguteda majaduslulikult heade tagajärgedega.Majanduslik isoleerumine tollimüüride,kontingetide ja lisenside abil,mis tähistab läinud 1931.aastat,ei ole veel jõudnud oma lõppstaadiumi ja kestab edasi ka veel 1932.aasta.Kuid kord püstitatud tollimüürid ja majanduslik ei vaibu nii kergesti.''( Puhk 1992:1) ,,Riik ei peaks end segama eramajanduse vahekordadesse kui liikleises põiktänaval tekib ummik,on kodniku korraldav käsi õigel kohal.Tarviline on vaid suuna andmine,kui kordnik paneks käed iga ükiku rooliratta külge,siis tekitaks see veelgi suurema segaduse.Eramajandusele anda suunda on riigi ülesanne,ettevõtete juhtimine aga jäägu eraettevõtjate enda asjaks.Mõelgu sellel ka,et - nagu talumajapidamist ei saa juhtida riiigiametnik,nii ei saa ka juhtida kaubanususlkke ega töösuslikke ettevõtteid.'' ( puhk 1933:1-3)

            Kokkuvõtilkult väliskaubandusest

Väliskaubanduse puhul võiks eelpol öeldule taustaks anda siinkohal kokkuvõtliku ülevaate ekspordi ja impordi kaubastrtutuurist ja geograafilsest jaotumusest riigiti.Eesti ekspordi harustruktuur oli iseloomulik arengumaale:ülelkaalus olid põllumajndus-ja metsandussaadused.Väliskaubanduse statitisikas moodusustasid viide viide suude rühma ja jaotaise korral.,,Elusloomad'',Toiduained- ja maitseained,joogid''ning Toorained ja pooltooded''1930.aastatel enamasti kokku 75-80% ,,Valmiskauba''osatähtsus oii seega 20-25%,milest omakorda umbes poole moodustasid itekstiilitooted.Kuna ekspori iseloomustas väheste kaupade võrdlemisi suur osatähtsus,siis muutis see Eesti majanduse tundlikuks välismaalt alguse saanud tsükliliste kõikumiste suhtes:1938.aastal langes näiteks viie tähtsama kauba ( või,tselluloosi,saematerjaj,linakiud,ja põlevkivi) osaks koguni 51% kogu ekspordist.impordis olid selgelt ülekaalus valmistooted,moodustedes 1930.aastatel enmasti 55-65% koguipoordist.Neljandiku kuni kolmandiku impordist moodustasid ,,Toorained ja pooltooted''.Ekspordi ja impordi struktuuri erinevus peegeldub kujukalt ka hinnamuutuste erinevuses.

Meeldib!