EESTI MAJANDUSE 100 AASTAT
63, Põlva, Eesti

See suund määrati kindlaks juba NSV Liidu Riikliku Katsekomitee 10.1945 määrusega nr 9049 ,,Eesti NSV ja Leningadi oblasti põlevkivitööstuse taastamisest ja arendamisest ning Leningradi varustamisest gaasiga.Tegelikult polnud selles otsuses midagi uut.Juba Tsaari-Venemaal oli 1916.ssatal asunud samal eesmärgil hoogsalt uurima Kirde-Eesti põlevkivileiukohti,mille tegeliku kasutuselevõtuni tollal veel ei jõutud.Vana idee tõsteti ülikiiresti taas üles,kuid nüüd juba palju konkreetsemal moel ja suuremas mahus.Eesti majandusse aastateks 1946-1950 plaanitud kapitaalmahutustest (35 miljardit rubla) kavandati esialu 40% suunata järk-jätgult üleliidulisse alluvusse läinud põlevkivitööstusesse ( tööstusesse üldse 60 %).Kuna selle viisaataku kapitaalmahutuste plaan jäi täitamata,ei saavutanud põlevkivi kasevandamine 1950.aastaks siiski plaaneeritud 8,4 miljonit tonni ( kaevandati 3,5 miljonit tonni.Seejuures langes aastalel 1946-1950 kõigist Eestisse tehtud kapitaalmhutustest üleliidulise alluvusega majandusalluvusega majandussektorite osaks 66 %,liiduis-vabariiklku alluvusega majandussektoritele 18 % ja vabariikliku alluvusega msjandussektoritele 16%.Pool kõigist tööstusesse tehtud kapitaalmahututustest suunati omkorda põlevkivi tõõstusesse -1946.1950.aastal vastavalt 58 ja 42 %.Kaudselt oli põlevkivi kaevandamide laiendamisega seotu ka tööstusharude arendamine,eelkõige mainatööstuse taaskäivitamine.Ilmaine ja Tallinna Masisnatehas ( vahepeal Punane Krull) suunitleti otseslt põlvkivitööstuses kasutatavate seadmete tootmisele.

0 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.