EESTI MAJANDUSE 100 AASTAT
66, Põlva, Eesti

Sellisel ,,altruisitlikul'',eeskätt siinse põlevkivivaru hõivamisele suunatud sotsialitlkul inndrustialiseerimisel oli kaks peamist tunnust ja eesmärki:1.Eksterritoriaalse majandussektori loomime,mida iseloomustasid otsealluvus Keskusele ja orienteeritus väljaveole ning samal ajal väljaveetavale todanule kehtestatud madalad hinnad.Nii näiteks jõudis Kohtl-Järvel toodetud  põlekivigaas torujuhet pidi Leningradi 1948.aasral,Tallinna seevastu alles 1953.aastal.Niisiis maksti Eestile  ,,eralldatud''kapitaalmahtused esialgu kinni väljaveetud põlevkivisaadustega ( peamiselt gaasi,aga ka põevkiviõliga) hiljem põlevkivist toodetud elektriga.Peale selle loodi ja laiendati põlevkivitööstuse eelisarendamisega Kirde-Eestis mitmeid muu Eestiga mitteseotud eksklaavseid ,,tööstusasulaid''ja linnu ( Kohtla-Järve,Narva,Sillamäe,Ahtme,Viivikonna jt) 2.kohaliku elanikkonna assimileerimine ja Eesti ümberrahvastamine muulaste sisseyoomise teel.Eesti rahvastuku juurdekasvust aastatel 1951-1989 langes sisserände osaks 51,7%.Loomulikust juurdekasvust andsid omakorda arestatava osa noorte sisserännanute siin sündinud lapsed,avestades,et 1958.aastal sündis mitte-eestlastest emadel 34 % kõigist sündinud lastest ja 1983.aastaks oli see näitaja tõusnud juba 42 %.ni.Peamisteks tööjõu isseveole orienteeritud tööstusharudeks olid põlekivitõõstuse ja elektroenergeetika kõrval masina-ja tekstiilitööstus,muudest majandusharudest ehitus,kalanduses ookeanipüük ning mere-ja raudtee transprt.Põlevkivi puhul on iseküsmus vee see,millises ulatuses peideti esiagu põlekivi taha soov toota kohalikust diktüoneemaargiillliidist uraani (seda toodeti  aastatel 1949-1952),mis tõi kaasa tööjõu täiendava siisveo.Sillamäe muudeti kinniseks linnaks ( nn vabaiikliku alluvuse linna staatus 1957.aastast;1980.aastate lõpuks ületas arv seal 20 000 piiri) ja suuresti samal põhkusel takisttati endiste elanike tagasipöördumist Narva,kindlustamaks endale Kirde-Eestis lojaalse ümbruse.Hiljem rikastati Sillaäel Tšehhoslovakkiast,Saksa DV-st,Ungarist jm pärit uraanimaaki.

Strutuursed nihked majanduses ja tööstuses

Niisiis pandi juba esimese sõjajärgse viisaatakuga Eestis alus üleliidulisi vajadusi järgivale tootmisstrurktuurile,kusjuures nii tootmises kasutatavate ressursside kui ka toodetu jaotus oli Keskuse ette määrarud.Loomulikult ei saanud rääkida Eesti majanuse funktsinaalsest js orgasisatsioonilisest terviklikkusest.NSV Liidu rahvamajanduse ühtne ametkondlik ülesehitus,adminitratiivset,meelevaldselt kahtestatud hinnad.ja fetišeeritud direktiivene keskplaanimine(s.t hierarhilise plaanikomiteede ja -komosjonide süsteemi vastandamine majanduse iseregulatsioonile) neelasid suuresti tootmise valikulise arendamisega taotletud tulemuse.Plaanikomiteedele ja-komisjonidele sekundeerisid NLKP samasuguste hierrahiliste komiteede vasyavad stuktuuriüksused.Toodeti pelgalt tootmise enda pärast.Nappis kõigest -nii tootmisressurissidest,sh tööjjõust,kui ka tarbekaupadest.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.