Slelle esimene energiplokk valmis 1969.aastal ja koguvõimsuseni 1610 MW jõuti 1973.aastal. Võrdluseks olgu öeldud,et 1949.aastal valminud Kohtla-Järve ja 1951.aastal valminud Ahtme soojuselektrijaamade koguvõimusus oli vastavalt vaid 56 ja 72 MW.Põlevkivi kaevandamise kasvu neelas elektrienergia tootmine.Nimelt kasutati aastatel 1980-1992 88-90 % nn kaubapõlevkivist elekrienergia tootmiseks,kusjuures termiliseks töötlmiseks kasutatud põevkivi kogus vähenes samal ajal 3,7 miljonilt tonnilt 21 miljoni tonnini (Kattai 2003:158-160).Seejuurs langes 1980.aastatel Eesti osaks üle 80 % kogu NSV Liidus kaevandatud põlevkivist.Eesti primaarenergia bllanss oli suures ülekaalus kohalik põlevkivi,mille osatähtusus toodetud primaarenegias oli näiteks 1980.aastal 95 %.1960.aatal olid vastavad arvud olnud 89 ja 72 %.Masinatöösuses rajati peamiselt remonditöökodede alusel sellised suurettevõtted nagu M.Kalinini nimelne Elavhõbealalditie Tehas ( 1958;hilisem tootmiskoondis Elektrotehnika),Tallinna Pooljuhttoodete Tehas ( 1958;hisisem H.Pöögelmamanni nmeline ElettotehnikTehas),tranšee- ja drenaažiekavaartorereid tootev Tallinne Ekskavaatotitehas (1956; hilisem tootmiskoondis Talleks),aparaaditööstuse ettevõtted Tallinnas,Tartus ja Võrus ( Gaasianallüsaatorite tehas,millele anti hiljem Arnold Veimeri nimi).Tervikuna jäi Eesti tööstus tingituna elektroenergeetika ja kütusetöösuse suurest kapitalimahukusest äätmiselt kapiliintensiivseks ning energiamahukamaks.Näiteks langes 1970.ja 1975.aastal nende kahe haru osks vastavalt 10,8 ja 11,3 % ( 1985.aasta hindades vastavalt 12,3 ja 12,7 ). Eesti tööstuse kogutoodagust,samal ajal kui nende osatähtsus tööstuse tootmispõhifondifes oli kokku vastavalt 41 ja 40%.Ühtlasi jättis indtudtrialiseerimise põlevkivikeskus oma pitseri Eesti tööstuse struktuurile tervikuna.

Meeldib!