Kriisijärgne kasv toetus juba suuresti töötlevale tööstusele ja eksprdile,mida toetaa tugevalt Eesti peamiste ekspordi sihtriikide Soome ja Rootsi majanduse kiire taastumine,kelle majanduskasv oli 2010.ja 2011.aatatal Euroopa kiiremaid.Taas leidis kinnitust,et Eesti duguse väikese ja ülimalt avatud majandusega riigi edenemine saab toetuda vaid ekspordile,mitte aga laenurahale toetuvale sisetarbimiselle,mis suurendab küll töökohade arvu suletud majandussektorites ja statiliselt ka sisemajanduse kogutoodanut,kuid ei aita karvavõrdki kaasa majanduse tegellkule arenule.Suuresti deflatsioomilise iseloomuga üleilmne kriis aitas maha suruda inflatsiooni ka Eestis,mia lõi ainulaadse võimaluse täita eurole üleminekuks vajalik inflatsioonikriteerim - otustamise hetkel ei tohtinud Eesti inflatsioon ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga riigi keskmist rohkem kui 1,5 protsendipukti võrra.Kuna valisussektori eelarve puudujäägi (see võis ollla kuni kolm protsenti sisemajanduse kogutoodanust) ja riigivõlaga (maksimaalselt 60% sisemajanuse kogutoodagust või lähenemine sellele mõõduka kiirusega) polnud Eestil olnud tänu oma rangele rahanduspoliitikale kunsgi probleeme,oli tee ka viimase nn Maastrichti kriteeriumi täitmisega lõpuks eurole lahti.Krooni vahetuskurss euro suhtes oli olnud muutumatu juba 1992.aasta rahareformist intressimäära krireeriumit polnud aga võimalik rakendada,sest Eestil puudusid vastavad valisuse võlakirjad.Ja nii sai Eestist 1.jaanuarist 2011 Euroopa Majandus-ja Rahaliidu ehk eurotsooni 18.liige.Puhtalt majanduslikus kontekstis oli see isegi olulisem saavutus liitumine seitse aastat varem Euroopa Liiduga.See oli omalaadne kvliteedimärk.Tõsi,on neidki kes väidavad,et Eesti valis reageerinuna 2008.aasta kriisile eurole ülemineku,sest ,,eksisteeriva kompententsi ja võimekuse (või nende puudumise) tõttu ei olnud Eesti poliitikutel muud valikut kui põgeneda eurotsooni .Miskipärast möödus Lätil ja Leedul,kes ei ,,põgenenud''euotsooni,see kriis veelgi valusamalt.Sisemajanduse kogutoodagu ja keskmise kuupalga langus ning tööstuse kasv oli kõigis kolmes Balti riigis enam-vähem võrdne:2011.aastal ületas Eestis keskmise kuupalk keiisieelsele 2008.aasta taseme 1,7 % ja Lätis 0,3 % võrra,Leedus jäi sellest puudu 5,0% tööstuse määr langes Eestis allapoole 10 % 2013.aastal Lätis Leedus 2015.aastal.Seevastu suurenes nii Lätis kui ka Leedus plahvatuslikult riigivõlg,raakimata juba ,,keinsiaanlike''kogemusrega Hispaaniast,Itaaliast,Kreekast ja Portugalist (vrd Kattel 2012:406).Tegelikult pole sellistes eriarvamustes midagi iseäralikku.Juba1924.aastal oii krooni kastulselevõtt arvestusühikuna Eestis tekitanud teravaid vastasseise,1992.aastal ja hijemgi polnud sugugi vähe neid,kes olid raudkindallt veendunud,et rahreformiga ohverdati Eesti majandus kroonile.Kõigil kolmel korral jäid peale need,kes olid veendud,et ,,raha paneb rattad käima'',vastupidiselt vastasseiisukohal,et ,,rattad panevad raha käima''.2010.aasta mais sai Eestist Majandusliku Koostöö-ja Arenguorganisatsiooni(OECD) liige.Iseseivuse taastamise järel on Eesti majanduses leidnud aset tohutud strutuuresd hihked.Märgatavalt on vähenenud nii hõive- kui ka lisandväärtuse struktuuris hankiva majanuse ehk primaarsektori ja surenenud teenidava majanduse ehk tertsiaalsektori osatähtsus.Samasuused muutused on toimunud ka tööstuse ja ekspordi srtuktuuis.Töösuses on ühelt poolt selgelt suurenud masinatööstuse osattähtus,teisalt vähenenud kerge-ja toiduanetetööstuse oma.Sama võib öelda ka elspordi kaubandusstruktuuri kohta,kus 2017.aastal langes masinatöösuse osaks 36 % ning puidu ja puidutoodete ( ka mööel) osaks 21 %.Srtutuursed muutused tööstuses peegelduvad ka toodangu energiamahukuse vähenemises,mis kajastub eelkõige põlvkivi kaevandamise  ja elektrienrgia tootmise tarbimise olulises vähenemises võrreldes 1980.aastatega.Aastatel 1990-2016 vähenes seejuures priaarenergia tarbimine 44 % ning põlevkivi osatähtusus toodetud primaarenerigias 94 %-lt 66 %-le ja primaarenergia ressurssides 47 %-lt 43 %-le.Põlvekivi osatähtsuse märikimsväärse vähenemise taga on peamiselt taastvate energiaallikate,nagu puiduhakke,- jäätmete ja -graanuite ning tuuleeneria kasutamise kasv.Ekspordi geograafilises jaotumuses pole viimasel paarikümnel aastal suuri muutusi toimunud.Endist viisi on kaks suurimat ekspordi sihtriiki Sooma ja Rootsi,kusjuures 2011.aastal möödus Rootsi senisest pikaajalisest liidrist Soomest.Aastatel 2011-2017 langes nende osaks kokku 30-35 % Eeati ekspordist.Järgmise selgelt välja kujunud ekporisihtiriikide rühma moodustavad Läti Venemaa Leedu ja saksamaa,kuhu on läinud neil aastatel kokku 28-32 % ekspoditud toodangust.Samad riigid on olulisemad ka Eesti impordis,kusjuures ekspordis eristuvale teisele riikide rühmale lisanduvad veel Poola ja Holland,Kuni 2006.aastani suureneud transiitveod läbi Eesti sadamate -peamiseselt vedelkütuse kujal -  on järjekindlalt vähenud.Ajendiks oli siin Tallinna vabastajate monumendi teisaldamine Tallinna kesklinnast sõjaväe kalmisrule,oõhjuseks aga Venemaa enda Soome lahe suurte sadamate valmimine Primoskis ja Ust-Lugas.2012.aastast aeglutus majanduskasv taas,olles aastatel 2013-2015 1,9,-2,9 % aatas.Põhjusi oli mittu.Peamine neist oli vaid üksikute eranditega üldine seisak Euroopa majanduses,kusjuures just Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandus koges mitmeid tagasilööke:

Meeldib!