Soome sisemajanduse kogutoodang oli aastatel 2012-2015 languses.Rootsi majanduse oli langus või seisak 2012.ja 2013.aastal.Kõik see surus alla nende riikide üldist impordinõudlust,mis peegeldus kujukakalt ka Eesti ekspordis.Nii Soome kui Rootsi import oli veel 2016.aastal tegelikes hindades isegi väiksem kui 2011.aastal.Tagasihoidlikku majanduskasvu hakkas taas vedama sisetarimine.Keskmine brutopalk suurenes aastatel 2011-2017 839 eurolt 1221 euroni ehk 46 %,edestades tugevalt tootlikkuse kasvu majanduses.Ehhki taastumine kriisist oli Eestis võrreldes enamiku teiste Euroopa Liidu liikmesriikidea palju kiirem,ületati kriisieelne sisemajandus kogutoodangu maht reaalväärtuses alles 2017.aastal.See on puhtalt arvuline tõik ja majandusarengu seisukohalt mitte midai enamat.Nimelt ei möötnud krisieelne kasv ja tase,nagu öeldud,mitte majanduse tegelikku arengut,vaid need saavutati võõra,mitte aga meie oma rahaühekordse paiskumisega tarimisse.Pidu oli selleks korraks läbi,kuid selle eest tuli maksta ka väga kõrget hinda.Kas viimaste aastate majandusksv on olnud väike,paras või suur sõltub loomulikul hindajast.Münchhausenlikult end juuksidpidi üles tösta pole vöimalik,igaüks peab oma minevikutaaka kandma,sellest üleöö lahti ei saa,isegi mitte veerandsaja aastaga-Teisalt jälle,kui võrrelda Eesti oma kunagiste saatusekaaslastega s.o liiduvariikidega,siis vahe nendega on aja jooksul üpris suureks kärisenud.Seda Eesti kasuks.Ka võrdlus Kesk-Euroopa endiste sotsialisimimaadega pole põhjust häeneda,samuti võrdlust Euroopa Liidu n-ö vanadest liikmesriikidest Kreeka või Portugalia.Mõningast uut elavnemist Eesti maanuses võib täheldada 2016.aasta lõpust.Kiirenesid nii sisemajanduse kogutodangu (2016.ja 2017.aastal vastavalt 3,5 ja 4,9%) kui ka eksprdi kasv.Sama ajal iseloomustab Eestit sisuliselt täshõive,mis on kaasa toonud kas või palkade kiire kasvu ja inflatsiooni järsu kiirenemise 2017.aastal,kusjuures Baltimaad on taas saanud infaltsiooni puhul liidriks Euroopa Liidus Struktuurset kohandamatust peegeldavad pinged tööjõuturul survestavad taas palkasid,mis kasvad võrreldes tootlikkusega ennaktempos.See omakorda peegeldub ka sisetarbimise määravas rollis majanuskasvu puhul.Omaette teema on majanduslik väljaränne,mis kahtemata pidurdab majanduskasbu ja süvendab veeli pingeid tööturul.Mis saab edasi,näitab aeg.

Meeldib!