VANASÖNA RAAMAT
63, Põlva, Eesti

Oma...,oma...:oma asja sutes (omas kodus) vabam voli vähem vastutust jne.

1) Oma tuba oma luba.

2) Oma kari,oma kaar.[ Kui loomad omas viljas,pole pahadust karta]

3) Oma kari,oma kaer.[ Kui loomad või lapsed olid paha teinud,polnud tarvis teisele kahjutasu maksta]

4) Oma karu,oma kaer,oma kahju.

 5) Oma siga,oma rüga.[ Kui oma loom kahju teeb]

6) Oma põld oma põrsas.

7) Oma laps,oma maja,mida võerastel asja.[Öeldud törjeks etteheidete,miks jäeti tikud lapse ette,et see nendega mängides tulekahju tekitas]

8) Oma keeta,oma süüa.[ Oma tarbeks pöle vaja väge hästi teha]

9) Oma söök,oma jook.

10) Oma jalad viivad,oma jalad toovad.

11) Oma särk,oma selg.

12) Oma piip,oma tubakas.

13) Enda au,enda häbi.

14) Oma au,oma hais.

15) Uma püss,uma rohi,milles paguta ei tohe.

Kade,võhl teeb ( püüab teha) teisele kahju

1) Ask inimene võtab teise tööteo,leivajätku kõik ära.

2)  Kade silm kahitseb tõist,kui tõise käsi hästi käib.

3) Kade katsuks teist liemelusikasse ära uputada.

4) Nõid nõiub ühe korra,kahe ühtepuhku.

Kadal ( võhuul,õelal ( pole õnne ega edu;kadedal läheb (mingu) halvasti

1) Kadedus kaabib iseennast.

2) Ksde langeb ikka iseenese mõeka.

3)  Viha võtab ja kade kaotab.

4) Viha võtab vilja maast ,kadedus kalad merest.

5) Kadeda kari ei kasva.

6) Õela õnn ei õitse,kadeda ei kasva.

     VARGUS,KELMUS,PETTUS.KURITEGU,ÜLEKHUS,SÜÜ,VASTUTUS,KARISTUS

vargus algab vaatamisest ja himust.Ärq himusta teise oma.Ära puutu võõrast vara

1) Kes vaatab,see varastab.

2) Võõrast ära võta,oma ära jäta.õ

3) Võera oma olgu hirmus,omal armas.

4) Mis sul sellega asja,mis teise taga rippus.

5) Parem hoida,kui võõrast võtta.

6) Ära võta võõrat vara.

7) Ära siruta kätt võõra vara jaoks.

8)  Ära võta midagi,mis sinu oma ei ole.

9) Hoia oma näpu puhta.

10) Ära lõika teise osa,parem lase teisel omast osast lõigata.

Parem ausalt teenida (nälas,paljas,vaene olla surra) kui vatastada (ülekohtusel teel rikastuda vms.)

1) Parem auga saadud,kui ise võetud.

2) Parem väike ori,kui suur suli.

3) Parem sant auga,kui saks häbiga.

4) Parem nälga surra kui vargusest rikkaks saada.

5) Ole vaene,aga siiski aus.

6) Ole või alasti,aga ära näppu teise asja külge aja.

7) Ole sa sunt või sant,ole kui tahes kehv või alam,aga ole aus.

8) Parem auga surra,kui ülekohtuga elsda.

    Hooletus soodustab varastamist.Vargavastaste meetmete tõhusus.Vargust raske vältida.

1) Peremees pangu enne püksid jalga,kui varas.

2) See lukk ei tohi kunagi lahti olla,kus palju käsi kallal käivad.

3)  Ära lase lammast sinna,kus hundid uluvad.

4)  Ega tallitäkku hunt söö.

5) Kullal küllalt hoidjaid,varndusel vaatajaid.

6) Hunt sööb loetud lamba.

7) Küll hunt võtab loetust.

8) Pahal korjajal palju vargaid.

9) Soe süüd,karjase viga.

10) Hunt sööb loetud ute.

11) Lambad on laial väljal,hunt metsas põõsas.

12) Ise unustad,varas valvab.

13) Unustad sina,küll tema mäletab.

14) Mis üks usutab,see teine mäletab.

15) Unustab hoidja,tabab püüdja.

16) Enne unub ikka hoidjal enne kui püüdjal.

17)  Väsüb valvaja,tabab  püüdäjä.

18)  Tabab maia.

19)  Taba ei hoia varast.

20) Lukk on looma vari.

21) Kes on võib ennast koduse varga eest hoida.

      Lubatud ja keelatud omastamistviisid.Väike ja suur varas (kelm):väikesest suur saab suur;võike võllas,suur tõllas.Eriti taunitavad vargused

1) Oma leitud,võõras varastatud.

2) Maast leitud asi on ikka oma.

3) Kui ostet sis oma;kui võet sis võeras.

4) Kui inimene midagi võtab ja suhu pistab,see ei ole vargus,aga mis kallitsa pannakse,see on vargus.

5) Väikesed vargad ripuvad võllas,suured sõidavad tõllas.

6) Suured saksad sõidavad tõllas,väikesed saksad kõlguvad võllas.

7) Väiksesest varguset kasvab suur.

8) Esite võtab nael ja   pärast suurema asja. 

9) Esite varastab nõela,pärast noa ja viimaks hobuse.










1 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.