VANASÖNA RAAMAT
63, Põlva, Eesti

1) Kopikuvargast saab hobsevaras.

2) See on ükskõik,kas nööpnõel või hobune:varas on ikka varas.

3) Sukavardaga alustab,Siberiga lõpetab.

4) Kes hobuse varastb on varas;kes kes valjad võtab,on ka varas

 5) Kes põrsavaras on,ärgu mingu suure sia kallale.

6) Väikesed vargad ripuvad võllas,suured sõidavad tõllas.

7) Väikene varas pandas vangi,suured tõstetakse tõlda.

8) Väikesed varga poodakse üles,suured vargad kantaks süles.

9) Külimitu varas puuakse üles,aga vaka vargale ei tehta midagi

10) Suured kalad hoiduvad sügavusse.

11) Põlluvaras on suurem süüalune,kui aidavaras.

     Vargal pikad näpud,varastab üha.Kes herjub vargile ( vm kurja tegema),ei loobu sest enam.

1) Vargal jäevad näpud.

2) Vargal on pikad näpud.

3) Pikad näpud ei seisa kuskil rahul.

4) Pikku näppu hakkab asi kinni.

5) mis silm näge,sedä käsi koristes.

6) Mis ripakil sii ära.

7) Kus võtta on,sealt võta,kus ripkil sealt raba

8) Ega hunt enne karjast kao,kui ta viimase talle ära viinud on.

9) Ega varas oma adra maha jäta.

10) Ega siga aiamulku uneta.

11) Kui siga rukkis õpib käima,ega ta siis enam karjas seisa.

12) Ega koer pastla närimist maha jäta,kui keretäie peksa saab.

13) Kust hunt hambe veresse saab,sinna tuleb jälle varssi.

14) Tehtud kuritöö sunnib teist veel kurjemat tegama.

       Kus pole/on varast,seal pole/ on vargust.Mis varga käes,see kadunud.

1) Mis varas võtab,ei seda vargalt enam võeta.

2) Mis hundi suus,see hundi kõhus.

3) Mis hundi suus,see hundi nahas.

4) Mis on juba hundi suus,see on tema sees.

5) Mis suus,see hundi kurgus.

6) Mine hundi suust tagasi võtma.

   Öö (ja tuisk) vargale,kurjategijale ,,oma element''.Kes päeval laisk,see öösel birk.

1) Öö on varga vari.

2) Mida suurem tuisk,seda parem tuua.

3) Mida tuulisem ilm,seda parem varastada.

4) Öötööle usinakene,päevatööle hiljukene.

    Liga aus ei tasu olla.Vargusest,pettusest,kelmussest saab tulu.

1) Parem ikka vähe kelm kui suur aus olla.

2) Pahad teod kardavad valgust.

3) Kui head sead magavad,siis halvad sead songivad.

4) Raasike valeta,raasike varasta,siis saad ilmat läbi.

5) Pikad näpud on enam kui pool adramaad.

6) Hästi varatud on enam kui ostetud.

7) Kui issand hinge annab,küll kurat toidu toob [Soovitab vargusega lapsi toita]

8) Kell ripub kelmi kaelas,taader targa taskus.

9) Pettusest saab ikki.

10) Maa peetakse pettusega kinni.

11) Mida suuram kelm,seda kuldse õnn.

12) Varga järel käib õnn.

13) Vargal on alati hää õnn.

14) Vargal varga õnn.

    Varguse varjamine;vargus,kui risk ja oskus

1) Kes mõistab varastada,see mõistab ka varjata.

2) Kunst ei ole varastada,kunst on hoida.

   Tark varas ei varasta kodu lähedalt;Ära varasta rikkalt

1) Ega hunt pesa ümbert ei murra.

2) Ega rebane kodu lähedalt kanu varasta.

3) Hunt oma kodu ümmert ei kisu.

4) Vana varas läheb kodust kaugemale.

5) Ära rikast vargile mine,mine ikka vaest vargile.

    Tee,aga ära jää vahele

1) Teha võib,aga vahele jääda ei või.

2) Varasta,aga mitte nõnda,et üles tuleb.

3) Sant on see varas,keda tabatakse.

4) Kui petad,siis peta nigu' saija-ai arvu.

    Vargusest pettusest ülekohtuga saadust ei tule head.Varga(kurjategija)  tabamine,süüdlase selgitamine;karistus

   Varastatul,ülekotuga saadul pole jätku,õnnistust;vargusega ei saa rikkaks

1) Ülekohtuga kogutud varal ei ole õnnistust.

2) Ülekohtusest varast ei ole sigidust.

3) Varastatud leib ei toida.

4) Vargus kaob varga koist,nagu nii kui vesi sõelast.

5) Varastatud asi ei pea kaua vastu

6) Ülekohtuse kotil on auk põhjas.

7) Varastatud pala jääb kurku kinni.

8) Võõras raha põletab tasku.

9) Kelmusega ei ole keegi rikkaks saanud

10) Varastatud leival ei ole ilmaski jätku.








1 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.