VANASÖNA RAAMATl
63, Põlva, Eesti

11) Varastatud raha rooste sööb püksid läbi.

12) Varastutud kinganael neelab õigusega saadud raudkangi ära ja kaub ise ka.

13) Varas ikka enese tagant varastab

14) Kes varastab,see põletab ise oma vara

15) varas on alati vaene.

16) Kelmusega ei ole keegi rikkaks saanud.

     Kurjategijat ( varast,petist,ülekohut) ei sallita;varas tunneb hirmu,valu;varguse,pettusega ei saa kaugele,ei leia õnne jne.

1) Ülekohut ei armasta keegi

2) Eks hunti hurjuta igamees.

3) Hoor istub ausa mehe tõllas,aga varas mahu kuhugile.

4) Vargal müts põleb.

5) Ülekohus lööb oma peremeest.

6) Ülekohus peksab oma peremeest.

7) Petis prksab iseenast.

8)  Varga leib on esiotasa magus.pärast viha ja viimaks teeb suurt valu.

9) Ülekohtuga ei saa üle õlekõrre.

10) Üllekohus ei murra õlekõrtki katki.

11) Ega pettusega pikale pääse.

12) Pikad näpud kuluvad ruttu.

13) Pettusel on lõhkine kuub.

14) Ülekohtul ei ole õnne.

15) Varga suu on sõmerid täis.

      Varas jätab jälgi; kuritegu tuleb päevavalgele;seni varas varasta,kuni vahele jääb

1) Rebase saba paista välja.

2) Susigi jätt tähe perrä.

3) Varas jätab jäljed.

4) Vargal on lühikesed jäljed.

5) Ei vargus umbkotti jää

6) Kurjus ei seisa kotis.

7) Ülekohus ei seisa kotis.

8) Ülekous ei jää kukrusse.

9) Ülekohus ei seisa kotis;mis lusikaga võetud,tuleb kulbiga tasuda.

10) Ülekohus ep seisa ilmaski,ta tuleb ikka viimaks välja.

11) Hunt unustab,koer mäletab.

12) Mis hunt unetab,seda koer mäletab.

13) Hunt murrab ikka kuni ta otsa leiab.

14) Rott käib seni kaua pekki näppamas,kuni  kuni lõksu jääb

15) Siga käib seni läbi aia,kuni aia vahele jääb.

16) Igal oinal oma mihklipäev.

17) Küll kaval rebane ka ükskord raudu satub.

18) hunt seni karja käib,kui oma naha müüb.

19) Kruus käib nõnda kaua kaevul,kuni katki läheb.

            Tehtu eest tuleb vastutada.Heat teha,paha vastata.

 1) Küll oma nahk vastab.

2) Küll nahk vastab,mis pea teeb.

3) Mis kogemata teed,pead meelega vastama.

4) Mis Mats teeb,seda Mats vastab.

5) Pea tehtud,paha vastata.

6) hea teha,aga paha vastata.

7) Estiks hea teha,pätast paha vastata.

            Kõigil kaasosalistel ( vargal,nõuandajal,varjajal) võrdne karistus.

1) Nõuandja on suurem süüalune kui kurjategija.

2) Ühed süüalused mõlemad:niihästi see kinnipidaja kui otsalööja.

3) Kinnivõtja ja pähelööja need- ühepalgalised.

4) Kus ei ole vastuvõtjat,seal ei ole viijat.

5) Kuis varas muidu võib saada,kui pole vaatuvõtjat.

6) Kui ei oleks,kes varga vara hoiaks,siis ei oleks varastki.

7) Varguse vastuvõtja on nii hea,kui varaski.

8) Kes varaga oma hoiab,saab varga palga osaliseks

9) Ühes käidud,ühes ühes poodud.

10) Ühes söödud,ühes poodud.

11) Ühes killas,ühes võllas

12) Koos sõideti tõllas,koos rippugu ka võllas.


3) 




1 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.