RÄÄKIMINE/VAIKIMINE.HINNANGUGA SEOTUD KÕNEAKTE

  Räägi vähem.Parem suud pidada,kui palju rääkida

1) Ära kõiki välja ütle,mis sülg suhu toob.

2) Ära kõike suust välja aja,mis meelde tule.

3) Kõik sõnad pole ju ütemised mitte.

4) Suu peab rohkem söömise jaoks olema,mis sa sellega ikka lärmad.

5) Hoidke omad moksd lukku,muidu lendab käres kurku.

6) Unustad suud lahtu pääsuke lendab sisse.

7) Kui tüli peale peale tükib,võta suu vett täis

8) Paranda meelt,taltsuta keelt.

9) Pea pool suud kinni

10) Hea,kes hästi räägi,parem,kes vait seisab.

11) Rääkimine hõbe vaikimine kuld.

   Mõtle,enne,kui üyled.Mõtle palju tahes,kuid räägi vähe.Mõtlemata rääkimine on sobimatu

1) Enne mõtle,siis ütle.

2) Meelega mõtle,mis sa keelega kõneled.

3)  Üheksa korda mõtle,üks kord ütle

4) Sihtimata püssi lasta ja mõtlemata rääikida on üks.

5) Kui ka palju mõtleb meel,siiski vähe rääkigu keel

6) Süda mõelgu kui palju,suu pidagu piiri

7) Mõtle,mis ütled;tee mis ütled

   Näe-kuule (tea) palju,räägi vähe,ära näita,et tead.Kuulmisnägemse/teamise/jutukuse pööd- ja päripidiseid vahekordi

1) Kui tahad ilmas läbi saada,siis pea suu kinni ja silmad lahti.

2) Kõrvad võtku palju kuulda,suu pisut rääkida.

3) Kõrvad olgu suured kuulma,suu tilluke kõnelema.

4) Mis näed,ära pane nägevaks;mis kuuled ära pane kuulvaks.

5) Tea palju,aga kõnele vähe

6) Kes paju kuuleb,see palju kõneleb

7) Kes palju raagi,see vähe teab.

8) Kes palju räägib,see palju ka teab.

        Rääkimstarve on inimlik.Kõneldakse kõigest.Kuujutte ikka tekkib,

           Suu ka rääkimisekd Rääkida ikka võib,rääkida võib kõigest

1) Sellepärast suule süüa antakse,et ta räägib.

2) Ega suu ei ole sööma pärast.

3) Igal suu omast käest.[ igaüks räägib mis tahab]

4) Ega see suu kulu.[ Rääkida,öelda võib ikka)

5) Keelel ei ole konti sees.

  Mis mõttes,hinge peal,sellest räägitakse.Kuidas mõtted,nõnda kõne

1) Suu on südame tulk.

2) Mis mõistsid mõtelda,mõista ka ütelda.

3) Mis meele peal see keele peal.

4) Kuidas meel mõtleb,seda suu räägib.

5) Kuidas mees mõtleb,nõnda mees räägib.

6) Millest süda täis on,sellesst räägib suu

7) Mis süda täis on sest suu kobrutab

8) Mida süda tunneb,seda suu räägib.

9) Millest süda mõtleb,sellest suu räägib.

10) Mis suus see südames.

11)  Kes kurja mõtleb,see kurja ütleb

12) Õige meel,õige keel.

 Lobiseja suu sõelata lobiseb üha

1) Suul ei ole porstaba.[= puhastusõel] ees.[Selle kohta,kes palju mõtlematult rumalasti räägib[ 

2) Suul ei ole sõlme,ei sõnal jakku.

3) Mis suhu splksatab,see välksatab.

4) Mis suhu supsatab,see välja lopsatab

5) Pane uue luule võru ehk suur suuga inimesele aru.

Im pane kõike tähele,räägib kõigest.Rahva suud ei saa sulgeda,kurja kõne ees ei saa pageda.

1) Ilm sõelu kõik välja

2) Ilma silm om kraadiklaas.

3) Ilmal suur suu ja laiad kõrvad.

4) Rahva raamat on kõige targem.

5) Rahva raamat on lai

6) Ilma jutt ja rahvaraamat on suur,sinna kirjutive igaüks sisse,aga ükski ei võta välja.

7) Kes ilma raamatu läbi jõuab lugeda.[ Rahvasuu kohta]

8) Rahvas ajab raipejuttu,inimesed ilmajuttu.

9)  Kes ilma suu kinni paneb.

10) Kes ilma suud võib lukku panna.

11) Hoora suud ja jõe suud ei saa keegi sulgeda.

12) Ega suule saa kaast pääle panna.

13) Ei kellegi suul kaast pääl pole.

14) Kurja kõne alt ei pääse inime kuhugi.

15) Kiva,kande ees võid sa mõõnda ära,aga kurja sõna ees mitte.

10) 

Meeldib!