MITTEKALENDAARSED VANASÕNAD

Öö ja päev..Valgus ja pimedus.Päike kuu ja tähed

1) Ööl üheksa poega,päeval mitu mõtet.

2) Ööl üheksa poega,päeval kümme külaist.

3) Ööl on üheksa ima.

4) Öö ei ole kelegi sõber.

5) Pimedus ei ole kellegi sõber.

6) Ära karda pimedat,pimedal ei ole piitsa.

7) Kuu on teavalmp.

8)  Kuu on poissmeeste päike.

9)  Kui koit hakkab,siis Koidutäht näitab.

10) Mis sa õõsel ei näe,võid päeval näha.

Vesi,tuli,kivi,maa

1) Vesi on vanem kui tuii.

2) Ilmas pole kolme asja: kivil juurt,iinnul piima,veel oksa.

3) Tulel ei ole hända ega vee sees oksa.

4) Kivil pole hända taga.

5) Veel pole oksa,kus sa hakkad,toeteibast,kus toetad.

     Mets,puud,taimed

1) Kes metsas käib,see hoidku silmad lahti.

2) Ega mets tühi ole.

3)  Mets on vaese mehe kasukas.

4) Mets on emane:sealt saab iga varas võtta.

5) Metsal ei ole taba ess.

6) Mets klaasib ennast ise.

7) Puu on vanem kui inimene.

8) Tamm kasvab kasukas,seljas pea paljas.

9)  Kus kuusele kehv,seal männile hea.

10) Kadakad on karjavitsad,ohakad on orjavitsad,nõgesed on nõmmemarjad.

      Metsloomad ja.- linnud

       Hunt ja karu

1) Hunt ütleb: ,, Kassi kannab kaksi kuuda,koera kannab kolmi kuuda,mina neitsi neii kuuda.''

2) Hunt üle aja minnes on suurem kui hobune.

3) Hunti toidavad ta jalad.

4) Hunt olla vanast üelnud: ,, Hobuse jalg põle muud kui takukoonal,hobuse hambad on tulised tangid,härja sarved tulised orad

5) Hundi on ühe mehe jõud,aga ühekse mehe arru;karul on üheksa mehe jõud,aga ühe mehe aru.

6) Karul on üheksa mehe jõud.

7) Karul on  üheksma mehe ramm,hundil üheksma mehe hirm.

8) Hunt sööb,karu kaitseb.

9) Karu karu kasukas ei karda külma.

Rohukasv ,heinaiim,heinasaak

Rohukasvu edenemine

1) Ristipääeval pannakse rohuladvale soola.

2) Nelipühi ja lihavõtte esimesel pühal ja ristiääeval sajab soolast vihma,mis põllule kahjulik on.

3) Jaan kahetab heina kasvu ja upitab umbrohust vilja üle.

4) Heinamaarjapäev-rohu kasv täis.

5) Rohukasule on kastet vaja.

  Heina väärtus.Varjane hein hea lhiline,kõva

1) Hein ei ole heinale veii.

2) Jaagupipäevks peab hein tehtud olema:siis pannakse raudnael heina sisse.ja konn hakkab kaari vasta.

3) Jaagupipäeval raudnael rohtu  ja külm kivi vette.

4) Laurits viskab raudnaelu heinasse.

5) Jssgupipäävast läheb must mees põesasse ja raudnael heina.

6) Pärtel pidi heina sisse nõela panema.

               Heinategu

         Niitmine,luiskamine,vikat

1) Hea pikk vikat lööb laia kaare.

2) Kui sina vikatit ei nühi,siis nühib vikat sinu.

3) Luiskamine suurem kunst,kui niitmine.

4) Niidutöö pole kiidutöö,luisutöö pole viidutöö.

5) Ega niidutöö pole kiidutöö,ega labajalavalss pole laste tanta.

    

11) 

Meeldib!