Kasutaja villu1100 päevik

Sõjavägi, ülesrivistus.Vägede juhataja küsib: “Kes jõi eile viina?”Vaikus.Küsib kõvemini: “Kes jõi eile viina?”Ikka vaikus.... “Kurat, kes jõi eile viina?”Vaikselt kostub kusagilt tagant: “Mina jõin!”“Nii, meie läheme nüüd pead parandama, aga ülejäänud – 50 ringi jooksu

väljas lund sajab kole ilm on

kevad lõpuks käes

Müügimehed, võtke õppust;) Suures linnas oli hiiglasuur kaubamaja, kust sai osta ükskõik mida, st. tõesti ükskõik mida. Lehte pandi teade vabast müüjakohast. Töökohta tuli taotlema häbeliku poolne maapoiss. Müügijuht pani poisi proovile: - "Oled siis maalt tulnud?" - "Ja-aa!" - "Ol...ed sa varem müümisega tegelenud?" - "No jaa, küll ma seal maal..." Häbelik poiss meeldis müügijuhile ja poiss sai töökoha. Peale pikka ja higist tööpäeva tuli müügijuht vaatama, kuidas poiss hakkama on saanud: - "No, mitu müügitehingut oled teinud?" - "Ühe" Pomo oli natuke pettunud ja mainis: - "Tavaliselt meie müüjad teevad 20-30 tehingut päevas. Millise väärtusega see üks siis…

Jõulurõõm on talveajas,

kodurahus hubases,
...
ootab lapse kodumajas,

kõigis nende tubades.

Jõulurõõm on sinu andes

nagu särav päikesekiir.

Seda annet endas kandes

selgemaks saab silmapiir.

Jõulurõõm on sama vana,

kui sa teda tundma said:

esimene jõuluvana,

tema esimesed paid.

Kõige ilusamad jäälilled aknale,
kõige käharam jõulukuusk tuppa,
kõige säravamad küünlad kuusele,
kõige puhtamad tunded südamesse

ilmon ilus päike päistab

d

Jõuluööl käib kibe töö
päkapiku poistel
ja kõigil teistel,
kes lastest lugu peavad
ja neile kinke veavad.

Rõõm on suur,
sest toas on jõulupuu,
ehted kaunilt sädelevad,
küünlaleegid värelevad.
Unustada nüüd ei või
jõulusalme põnevaid.

On põnevus nüüd nõnda suur,
et sõnad takerduvad suus.
Mis ta mulle nüüd küll annab,
seisan nagu soolasammas.
Veidi mõtlen ja siis ütlen:

"Jõuluvana, jõuluvana!
Ära mine üldse ära
meile elama sa jää
koos meil oleks väga hää.
Kingikotist iga päev
kinke tuleks võluväel."

Su silmadesse uppuda ma tahaks,

su südamesse rohtunud on tee.

Sa kallis ära seda pane pahaks,

et sulle mõtlen ikka veel ja veel.

Taas kui koidab uue päeva algus,

toob kaasa armastust ja valgust.

Ei loe,et sügisööd on pikad,

uskuda ja loota võib ehk ikka.

On kahjuks elu nõnda seatud,

et päevad pole iialgi kõik veatud.

Kuid igas päevas killukene sinust,

teeb õnnelikuks ka kui mõtled minust.

Kui loojub päev ja hämardub on pime,

ma mõttes ikka kordan sinu nime.

Ei takista mind vihm ei sügistuuled,

ma sinu juurde jookseksin...kas kuuled.

Tallan…