Kasutaja kalev15 päevik

kalev15
29, Käina, Eesti

14.05.2019


 

  Lumi suland ja rohelus tärkand

silm supleb toonide meres.

Loodus ja saar on ärkand,

kevadet õhus ja veres.

  Pilvitu sinava taeva all linnud,

rannas veel vaid tuul ja roo sahin.

Midagi uut ning ärevat rinnus

lainete murdumist ainiti vahid.

   Päikse karva juuksed lehvimas tuules,

erkpunane sall lipuna laperdab kaelas,

kas mu lahkuvaid samme sa kuuled

või mida tead sinust eemale hoidmise vaevast?


29.04.2019

Lumi sulanud mäevõlvadelt,

jõe kaanetanud on öö.

Must jope õlgadel

algamas töö.

Metsa all lundi on veel,

kuigi tolm vaid teel.

Pilvitu helesine taeva katab päeva ära

ja orus õhtuks vaibub liikluse kära.

Kodust eemal vaikselt ja nukralt

köögis jäin toolile istuma,

kui õhtu enam kuhugi ei rutta,

hing koduigatsuses jääb tukkuma.


14.05.2016

Roheline, igat tooni selle värvi spektrist
on ümber-ringi kuidagi väga äkki liigagi palju.
Roheline, väidetavalt isegi energia, mis steplist,
toob tuppa muusikat nii uut ja valju.
Roheline ja helesine taevas kõrge kaarena kõige selle üle
justkui laotanud on käed ja avanud süle.
Roheline ning kollanegi päike paitamas valgust,
et mu silm ei selletakski nende aasade lõpu ei algust.
Ja äkki mere upub roheline aas ja algab õlireostus,
jätaks telefoni poodi, kui see vaid pärsiks tööstust.


09.12.2013

Keset lumehebeid langevaid
jalutab valge kassipoeg,
ootamas jõule algavaid
sulle kaisu poeb.
Kindlate soojade käete vahel
tuppa toomist nurub,
sõbru pole väljas lumel rahel,
kass vastu sooja ahju surub.
Endki kassipojana vähel saab tunda,
kallima soojas üles,
enam siis tuul sind suuda murda,
kui ärkad elulumehanges üles.


25.09.2018

Vaikuses, tühjuses, öös on asju,
mida kusagil mujal ei ole.
Nad vaatavad sulle sealt vastu
ja pääsu sinul neist pole.
Paksu teki all suled silmad
ja tuul tahub vastu palkidest seina.
Kuhu rändad siis vaimude ilmas?
Kuhu oled sattunud käima?
Hommikul ärgades ägad
end soojast voodist üles
ja tunne, mis kuidagi mäda
kannab sind ikkagi süles.
Terve päeva sul pääsu sest pole,
jälitab sind kui verekoer.
Lõbuks leiad see tunne on kuidagi tore
õhtul uinud taas tuule toel.
Näed unes et vaikusel, tühjusel ööl
polegi lõppu ei algust
nagu ringil, ruudul või elutööl.
Kahtled kas oled näidud pisutki valgust.


15.10.2013

Sombuse taeva all,
sombuste seinade vahel,
sombuseid uudiseid telerist vaatades,
istub sombuse näoga mees.
Akna alt,
vihmapiskade vahelt,
tikk-kontsades daam,
koeraga mööda läheb
ja võlub päeva ainsa
sombuse naeratuse.
Edasi istub sombuse
näoga mees teleri ees
valguse kumas,
mõtleb kas seda kõike,
vaataks kas saatan või jumal,
ehk nii mõeldagi on rumal.
Teeb punase tassi täie kummeliteed
ja sulgeb diivanil silmad.
Ei vaevugi voodisse jõuda veel,
sest unes ootavad päikselised ilmad!


15.07.2013

Kõiki lilli suvelõõsas noppida ei jõua
ka kõige usinamad tublimad käed.
Iga päev palav päike kuid aas elab üle põua,
elaks üle ka tormid ja vihmamäed.
Kõiki lilli küll noppida ei jõua
mu neiu pruunikad käed,
kuid võilill, mis kollakaks värvib ta lõua,
ning kaunist pärga ta juustes ma näen.
Kõik lilled ta noppind on südamesse,
ilusate mälestuste näol,
need ei vaju kunagi unustusse,
vaid meenuvad pärgade toel.


26.10.2013

Tuul teel pühib minema lehed
ja pilved taeva laotusest.
Puhub laksuma lained lahel
ja lennu kajaka tiibades.
Tuul ajab eemale suitsu,
mis tõusmas korstende reast,
ja luulerea kui imelise loitsu,
kisub välja väsinud peast.
Kui sageli ootades tuule vaibumist,
nukralt kirun ta puhumist.
Meenub vaadata soojast toast tormi hea,
kuijust välja minema pea.


Pimedasse suitsusesse tuppa
tungis digitaalne päikesekiir,
roosa lootuse lint seotud sappa,
et ekraani ja inimaju vahel teha üks tiir.
Selle tulemusel loodi sõnu ja lauseid ning ridu,
mille olemus positiivne näis,
neis olla võis ju ka vigu,
kuid nõnda kõik käib.
Kuid varsti kiir läks ära
ja vaikseks ning nukraks taas jäi.
Tuhmus lootuse sära
ning sügis taas toas käis.


01.10.2012

Kus on mu kohvitass,
akna taga triibuline kass
sügab käpaga pead,
sügisesed ilmad pole head.
Peavalune hommik taas,
pool päeva vist pikali maas.
Kriipivalt varjuv kitarr,
silme ees virvendav virr-varr.
Leian end mõtlemas taas,
miks lilledes tühi see kirju vaas.
Pole vast kinkida kellelgi lilli,
pole ka kellegilt saada neid.
Pikk ilu peab tagasi pilli,
peagi parandame päid.


← eelmine 1 2 3 4 5 ... 45 järgmine
Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.