Kasutaja aleks30 päevik

aleks30
62, Põlva, Eesti

,,,Mõisakülla rajati aga raudteetöökojad,mis valmisid aastaks 1900.Selleks ajaks oli jaama ja töökdade ümber tekkinud asula,mis hlljem kasvas linnaks.Sajandivahetusel nimetati asula Mõisakülaks.

Mõisaküla-Viljandi harutee:


,,,Mõisakülla rajati aga raudteetöökojad,mis valmisid aastaks 1900.Selleks ajaks oli jaama ja töökdade ümber tekkinud asula,mis hlljem kasvas linnaks.Sajandivahetusel nimetati asula Mõisakülaks.

Mõisaküla-Viljandi harutee:


vähem kui päev tagasi

...Raudtee ehitus kitsarööpmeliena tuli tunduvalt odavam.Projekteerimisel peeti silmas ka Valga ja Viljandi eksporttõöridest ärimeeste huve,samuti arvestati kohalike mõisnikega,kelle maid raudtee pidi läbima.Ehitustöödde juhatajaks kutsuti insener Kaspa Kržižanovski,kes astus ametisse 1.jaanuaril 1895.Kržižanovski ja tema meeskond kostasid üldise ehitustööde kava ning kõik oluliste rajatiste projektid,mis kooskõlastati Peterburis.Tihitipeale tekkisid peavalitsuse inseneridega ka päris tühiste asjade pärast vaidlused,mis kõik venitas rautee rajamist.Teedeministeerium määras ehitustööde inspektoriks teediisener Karl von Taube ja töö algas 1895.aasta märtsi kekspaigas.Ehitust juhtisid insenrid Kržižanovski,kelle hooleks oli üldehituslik järelvalve ning Pärnu-Laatre ( Mõisaküla) raudeeliin; Sievert,kes vastutas Laatre-Valga liini eest;Hakcel,kes hoolitses Laatre-Viljandi harutee ehituse eest.Mullatöid tegid kohalikud ettevõtjad,tähtsamad neist Aromovitch ja Prenni.Kõik tehnilised ehitustööd nagu sillad ja hooned tehti ehiusinseneride Darmeri,Kleini ja Feldmanni juhtimisel..Raudtee ehituskontor avati esialgu Voltvetis,põlenud Zöpfeli kalevivabrikus.Ajutised raudteetöökojad ning materjalide ladu avati Papiniidu endise ketrus - ja kudumisvabriku asukohale.Suut abi osutas ehitajatele ka Pärnu linn eesotasa linnapea Oscar Brackmanniiga.Tulevasele raudteejaamale reserveeeriti koht Pärnu südalinnas endisel kindlusvööndil.19.mail 1895.alustati seal pärast pidulikku tsereooniat jaama ehitustöid.Ehitajad oiid häälestatud optiistlikult ja raudtee lubati valmis ehitada juba sügiseks.1895.aasta sügisel selgus,et aasta lõpuks tööd lõpetada ei jõua,kuna Venemaal asunud tehased ei täitnud tähtajaks kõiki telllimusi.Siiski saabusid sügisel Pärnusse rööpad ja esimed vedurid Begiast.Vedurite abi raudtee-ehitusel sai kasutama hakata alles novembris,aga siis piirdutii liiva veoga Pärnu jaama ümbruse täitimiseks.Talvel muutus olukord veelgi kehvaaks ja ehtustööd soikusi sootuks.1896.aasta kevadel alustati uue hooga rööaste penekut nii Pänust kui ka Valgast,mai lõpks oli raudteelõik Pärnu ja Vaskrääma vahel valmis.Tööjõupuuduse tõttu hakkasid tööd taas venima,mistõttu toodi Leedust  juurde ehitusartlle ning Riiast soldateid.Septembris 1896 jõuti niikaugele,et töörongidel lubati liikuda Pärnu ja…


vähem kui päev tagasi

...Raudtee ehitus kitsarööpmeliena tuli tunduvalt odavam.Projekteerimisel peeti silmas ka Valga ja Viljandi eksporttõöridest ärimeeste huve,samuti arvestati kohalike mõisnikega,kelle maid raudtee pidi läbima.Ehitustöödde juhatajaks kutsuti insener Kaspa Kržižanovski,kes astus ametisse 1.jaanuaril 1895.Kržižanovski ja tema meeskond kostasid üldise ehitustööde kava ning kõik oluliste rajatiste projektid,mis kooskõlastati Peterburis.Tihitipeale tekkisid peavalitsuse inseneridega ka päris tühiste asjade pärast vaidlused,mis kõik venitas rautee rajamist.Teedeministeerium määras ehitustööde inspektoriks teediisener Karl von Taube ja töö algas 1895.aasta märtsi kekspaigas.Ehitust juhtisid insenrid Kržižanovski,kelle hooleks oli üldehituslik järelvalve ning Pärnu-Laatre ( Mõisaküla) raudeeliin; Sievert,kes vastutas Laatre-Valga liini eest;Hakcel,kes hoolitses Laatre-Viljandi harutee ehituse eest.Mullatöid tegid kohalikud ettevõtjad,tähtsamad neist Aromovitch ja Prenni.Kõik tehnilised ehitustööd nagu sillad ja hooned tehti ehiusinseneride Darmeri,Kleini ja Feldmanni juhtimisel..Raudtee ehituskontor avati esialgu Voltvetis,põlenud Zöpfeli kalevivabrikus.Ajutised raudteetöökojad ning materjalide ladu avati Papiniidu endise ketrus - ja kudumisvabriku asukohale.Suut abi osutas ehitajatele ka Pärnu linn eesotasa linnapea Oscar Brackmanniiga.Tulevasele raudteejaamale reserveeeriti koht Pärnu südalinnas endisel kindlusvööndil.19.mail 1895.alustati seal pärast pidulikku tsereooniat jaama ehitustöid.Ehitajad oiid häälestatud optiistlikult ja raudtee lubati valmis ehitada juba sügiseks.1895.aasta sügisel selgus,et aasta lõpuks tööd lõpetada ei jõua,kuna Venemaal asunud tehased ei täitnud tähtajaks kõiki telllimusi.Siiski saabusid sügisel Pärnusse rööpad ja esimed vedurid Begiast.Vedurite abi raudtee-ehitusel sai kasutama hakata alles novembris,aga siis piirdutii liiva veoga Pärnu jaama ümbruse täitimiseks.Talvel muutus olukord veelgi kehvaaks ja ehtustööd soikusi sootuks.1896.aasta kevadel alustati uue hooga rööaste penekut nii Pänust kui ka Valgast,mai lõpks oli raudteelõik Pärnu ja Vaskrääma vahel valmis.Tööjõupuuduse tõttu hakkasid tööd taas venima,mistõttu toodi Leedust  juurde ehitusartlle ning Riiast soldateid.Septembris 1896 jõuti niikaugele,et töörongidel lubati liikuda Pärnu ja…


vähem kui päev tagasi

 Esimene kitsarööpmeline juurdeveoraudtee Eestis:1893.aastal asutati inseener B.Jalovetsiki eestvedamisel Esimene Juurdeveoraudtee Selts Venemaal.Seltsi põhikiri kinnitati 26.märtsil 1892.Juhatus oli kolme liikmeline:esimees Pomerantsev,liikmed Jalovetski ja Nikitin.Veidi hiljem lahkus Pomerantsev seltsist.ja juhitimise võttis üle Jalovetski.Insenerid Jalovetski ja Dolberg töötasid välja 750 mm rööpmelaiusega raudtee konstriktsiooni ja tehnilsed tingimused,mille teedeministeeriumis kinnitamise järel alustati raudteeliinie projekteerimist.Kavandatati rajada Pärnu-Valga-Sventsjanõi ning Žitomiri raudteebõrgud,kõik kolm planeeritud projekti viidi ka ellu.Nimetus ''juurdevooraudyee''tulenes tsaarivalitsuse eeisukohast,et kitsarööpmmelised raudteed pidid mooduiama täiendava võrgu olemasolevatele laiarööpmelistele raudteedele.23.detsembil 1894.sai Esimemene Juurdeveoradteede Selts Venemaal loa ehitada kitsarööpmeline juurdeveoraudtee Eestisse.Seda piirkonda läbis oluline laiarööpmeiine raudtee Riia-Valga-Pihkva,mis oii otstarbkas ühendada Pärnu sadamaga.


...Reisirongivagunid olid ehitatud Venemaa,Saksamaa ja Prantusmaa tehasts.Neid margiti seeriatähistaga A,B,Bp,BšB,P.Kaubarongivedurid olid ehtiatatud Venamaa ja Prantsumaa tehastes .Neid märgiti seeriatähistega Ba,G,Z,ItM,Po.Reisirongivedurid olid pärit teislelt raudteedelt enamik neist oli sisustatud magamisvagunitega.Päevaseks ajaks lasti ülemiine lavats alla alumise iste seljatoeksOsa vaguned oli lahtiste otaõdudega ning enamik oli ehitaud puitraamile.

Balti ja Pihkva-Riia raudtee:See raudtee moodustati 1893.aasta juunis Balti ja Pihkva-Valga-Riia raudteede ühendamisega.Ühendamise ajal oli raudtee kogupikkus 995 km.Ühendraudtee valitsus asus Peterburis,pestehas Tallinnas,töökoada Valgas ning vedurite põhidepood Tallinnas,Narvas  ja Peterburis.Veeremipargis oli 1.jaanuari 1894 seisuga arvel 197 vedurit  ja 2 auruvagunit.Reisi-ja kaubavagunie arv oli teadmata.1894.aastal anii korraldus uue liiniraudtee vedurite numbrisüsteemi korrastamiseks,aga tollsases Vene riigis võttis uuenduste juurutamine kohtadel palju aega.Seetõttu olid osal veduritel vana numbrid peal veel sajandivahetuselgi.Toimis ka vedurite rotatisioon.Ühendraudteelt saadeti vedureid rajatavale Siberi rauuteele,Permi,Polesje,Riia-Orjoli,Jekaerina ja Kesk-Aasia raudteedee.Asemele toodi vedureid Moskva-Kurski,Mitavi,Visla,äärselt ,Kurski-Harkovi-Sevastopoli,Jekateriina ja Polesje raudteedelt.Täiesti uuena saabusid ühendraudteele 1899.aastal Putilovi tehases ehiatud reisivagunid.Aastal 1900 jõudsid Eestisse samas tehases valmistatud 11 kaubarongivedurit,mis suunati Valga depoosse,järgisl aastal liasndus veel 38 samasugust vedurit,mis jaotati kõigi ühendraudteede depoode vahel.Reisirongivedureid märgiti ühendraudteel tähistega:Ba.BgBp,D,KkH,Ha,kaubarongiveduririte seeritähised olid:G,Ga,Gb,Ga,H,M,Po,N,3,Zt.

Esimene kitsarööpmeline juurdeveoraudee Eestis:1892.aastal asutati ibsene B.Jalolevski eestvadamisel Esimene Juurdeveoraudteede Selts Venemaal.Selts põhikiri kinnitati 26.märtsil 1892.Juhatus oli kolme liikeline:esimees Pomerantsev,liikmed Jalovetski ja Nikitin.Veidi hiljem lahkus Pomeranrsev seltsist  ja juhtimes võttis üle Jalovetski.Insenrid Jalovski ja Dolberg töötasid välja 750 mm rööpmelaiusega raustee konstruktsiooni ja tehnlised tingimused,mille teedeminsteeriumis kinntasmise kinnitamise järel alustati raudteeliimid projkteerimist.Kavandati rsjada Pärni-Valga-Sventsjanõi,Žitomiri raudteevõrgud,kõik kolm planeeritud projekti viidi ka elllu.Nietus ''juurdeveoraudtee''tulenes tsaarivalitsuse seisikohast,et kitstarööpmelised raudteed pidid moodusitama täiendava võrgu olemaolevale laiarööpmelisele raudteedele.23.detsebril 1894.sai Esimene Juurdeveoteede Selts  Venemaal loa ehitada kitsatööpmeline juuravotee Eestisse.Seda…


...Reisirongivagunid olid ehitatud Venemaa,Saksamaa ja Prantusmaa tehasts.Neid margiti seeriatähistaga A,B,Bp,BšB,P.Kaubarongivedurid olid ehtiatatud Venamaa ja Prantsumaa tehastes .Neid märgiti seeriatähistega Ba,G,Z,ItM,Po.Reisirongivedurid olid pärit teislelt raudteedelt enamik neist oli sisustatud magamisvagunitega.Päevaseks ajaks lasti ülemiine lavats alla alumise iste seljatoeksOsa vaguned oli lahtiste otaõdudega ning enamik oli ehitaud puitraamile.

Balti ja Pihkva-Riia raudtee:See raudtee moodustati 1893.aasta juunis Balti ja Pihkva-Valga-Riia raudteede ühendamisega.Ühendamise ajal oli raudtee kogupikkus 995 km.Ühendraudtee valitsus asus Peterburis,pestehas Tallinnas,töökoada Valgas ning vedurite põhidepood Tallinnas,Narvas  ja Peterburis.Veeremipargis oli 1.jaanuari 1894 seisuga arvel 197 vedurit  ja 2 auruvagunit.Reisi-ja kaubavagunie arv oli teadmata.1894.aastal anii korraldus uue liiniraudtee vedurite numbrisüsteemi korrastamiseks,aga tollsases Vene riigis võttis uuenduste juurutamine kohtadel palju aega.Seetõttu olid osal veduritel vana numbrid peal veel sajandivahetuselgi.Toimis ka vedurite rotatisioon.Ühendraudteelt saadeti vedureid rajatavale Siberi rauuteele,Permi,Polesje,Riia-Orjoli,Jekaerina ja Kesk-Aasia raudteedee.Asemele toodi vedureid Moskva-Kurski,Mitavi,Visla,äärselt ,Kurski-Harkovi-Sevastopoli,Jekateriina ja Polesje raudteedelt.Täiesti uuena saabusid ühendraudteele 1899.aastal Putilovi tehases ehiatud reisivagunid.Aastal 1900 jõudsid Eestisse samas tehases valmistatud 11 kaubarongivedurit,mis suunati Valga depoosse,järgisl aastal liasndus veel 38 samasugust vedurit,mis jaotati kõigi ühendraudteede depoode vahel.Reisirongivedureid märgiti ühendraudteel tähistega:Ba.BgBp,D,KkH,Ha,kaubarongiveduririte seeritähised olid:G,Ga,Gb,Ga,H,M,Po,N,3,Zt.

Esimene kitsarööpmeline juurdeveoraudee Eestis:1892.aastal asutati ibsene B.Jalolevski eestvadamisel Esimene Juurdeveoraudteede Selts Venemaal.Selts põhikiri kinnitati 26.märtsil 1892.Juhatus oli kolme liikeline:esimees Pomerantsev,liikmed Jalovetski ja Nikitin.Veidi hiljem lahkus Pomeranrsev seltsist  ja juhtimes võttis üle Jalovetski.Insenrid Jalovski ja Dolberg töötasid välja 750 mm rööpmelaiusega raustee konstruktsiooni ja tehnlised tingimused,mille teedeminsteeriumis kinntasmise kinnitamise järel alustati raudteeliimid projkteerimist.Kavandati rsjada Pärni-Valga-Sventsjanõi,Žitomiri raudteevõrgud,kõik kolm planeeritud projekti viidi ka elllu.Nietus ''juurdeveoraudtee''tulenes tsaarivalitsuse seisikohast,et kitstarööpmelised raudteed pidid moodusitama täiendava võrgu olemaolevale laiarööpmelisele raudteedele.23.detsebril 1894.sai Esimene Juurdeveoteede Selts  Venemaal loa ehitada kitsatööpmeline juuravotee Eestisse.Seda…


...Reisirongivagunid olid ehitatud Venemaa,Saksamaa ja Prantusmaa tehasts.Neid margiti seeriatähistaga A,B,Bp,BšB,P.Kaubarongivedurid olid ehtiatatud Venamaa ja Prantsumaa tehastes .Neid märgiti seeriatähistega Ba,G,Z,ItM,Po.Reisirongivedurid olid pärit teislelt raudteedelt enamik neist oli sisustatud magamisvagunitega.Päevaseks ajaks lasti ülemiine lavats alla alumise iste seljatoeksOsa vaguned oli lahtiste otaõdudega ning enamik oli ehitaud puitraamile.

Balti ja Pihkva-Riia raudtee:See raudtee moodustati 1893.aasta juunis Balti ja Pihkva-Valga-Riia raudteede ühendamisega.Ühendamise ajal oli raudtee kogupikkus 995 km.Ühendraudtee valitsus asus Peterburis,pestehas Tallinnas,töökoada Valgas ning vedurite põhidepood Tallinnas,Narvas  ja Peterburis.Veeremipargis oli 1.jaanuari 1894 seisuga arvel 197 vedurit  ja 2 auruvagunit.Reisi-ja kaubavagunie arv oli teadmata.1894.aastal anii korraldus uue liiniraudtee vedurite numbrisüsteemi korrastamiseks,aga tollsases Vene riigis võttis uuenduste juurutamine kohtadel palju aega.Seetõttu olid osal veduritel vana numbrid peal veel sajandivahetuselgi.Toimis ka vedurite rotatisioon.Ühendraudteelt saadeti vedureid rajatavale Siberi rauuteele,Permi,Polesje,Riia-Orjoli,Jekaerina ja Kesk-Aasia raudteedee.Asemele toodi vedureid Moskva-Kurski,Mitavi,Visla,äärselt ,Kurski-Harkovi-Sevastopoli,Jekateriina ja Polesje raudteedelt.Täiesti uuena saabusid ühendraudteele 1899.aastal Putilovi tehases ehiatud reisivagunid.Aastal 1900 jõudsid Eestisse samas tehases valmistatud 11 kaubarongivedurit,mis suunati Valga depoosse,järgisl aastal liasndus veel 38 samasugust vedurit,mis jaotati kõigi ühendraudteede depoode vahel.Reisirongivedureid märgiti ühendraudteel tähistega:Ba.BgBp,D,KkH,Ha,kaubarongiveduririte seeritähised olid:G,Ga,Gb,Ga,H,M,Po,N,3,Zt.

Esimene kitsarööpmeline juurdeveoraudee Eestis:1892.aastal asutati ibsene B.Jalolevski eestvadamisel Esimene Juurdeveoraudteede Selts Venemaal.Selts põhikiri kinnitati 26.märtsil 1892.Juhatus oli kolme liikeline:esimees Pomerantsev,liikmed Jalovetski ja Nikitin.Veidi hiljem lahkus Pomeranrsev seltsist  ja juhtimes võttis üle Jalovetski.Insenrid 



...1893.aastal teedeminstriks tõusnud krahv Sergei Witte oli riigiraudteede tuline pooldaja.Samal ajal oli lõppemas Balti Raudtee Seltsile 20.aastaks antud kosessioon.Raudtee juhatus taotles raudtee riigistamise edasilükkamist veel 20 aastaks.Vastuargimendina tõi teedeinisteerium eslle seltsi nõrka majanualikku seisu,seniseid võgnevusi riigile jms.Kuigi Balti Raudtee Seltsi majanduslik olukord polnud teiste analoogilste seltside omast nõrgem,olid kaalukausil mõjuvamaks pooleks ikkagi riiklikud ja sõjalised huvid.13.märtsil kinnitas teeddeministeerium Balti raudtee riigistamise 1.aprillist 1893.Tagasi lükati ka Balti Raudtee Seltsi viimane taotlus raudtee üleandmiseks 1893.aasta sügisel.Uueks ülemaks määrati  varem Balti raudteel teedeministeeriumi inspetktorina töötanud A.Gladenapp.Balti raudtee Selts lõpetas järk-kärgult oma tegevus.

Phkva-Valga-Riia raudtee:Peterburi võimukoridoides peeti sõjalstel kaalustel vajalikuks ühendada raudtee ka Pihkva ja Riia.Raudtee pidi kuigema läbi  Võru ja Valga.Kavas oli rajada ka Valgast lähtuv harutee Tartusse,mistõttu lBalti raudtee loobus oma plaanist ühendada Tartu Riiaga.Ehiust alustati 1886.aasta mais,selleks korraldati Tartus isegi pidulik tseremoonia.Ehitustööd algasid ena-vähe ühel ajal Pihkvas,Valgas ja Tsrtus.Tööjõudu toodi lisaks kohalikele Pihva ja Smolnski kuberangust ning Taga-Kaukaasia raudteelt.1887.aastal valmis Riia maantee viadukt Tartus,juuis avati Tõrvandi jõe sild nung liikus juba töörong juba Sangaste jaamani.Oktoobris 1887. toimusd Tõllaste raudteesiia edukad katsetusd ja 7.novembril saabus esiene töörong Tartust Valka.Regulaane kaubaliiklus Tartu ja Valga vahel algas 1888.aasta jaanuari keskel ning kuu lõpus ka reisiliiklus.Reisivagunite vähesuse tõttu kasutati reisijate veoks ka kaubavaguned.25.septenbril 1888.väljus Tartust Riiga esimene rong,mis jõudis sihtkohta hilisõhtuks.Rongiga kaasa sõitnud ehituseksperdid tunnistasid uue raudtee igati heaks.Probleeme oli keerukate töödega Valga-Pihkva lõigul.Näiteks Orava vallas tuli ehitada kõrge ja pikk Tuderna rauteesild.Mästjärve soisel alale vedada suuers mahus täidet,et peatada raudtee muldkeha vajumine.Esimene rong Valgast Pihkavasse saabus märtis 1889,sellele järgnes raudtee riiklik ülevaatus.Uus raudteeliin avati…


Balti raudtee riigistaimine:1880.aastate algul muutus Venemaa raudteepoliitika rõhuasetus riiigiraudteede kasuks.kõigepeal nõuti valitsuse nimetatud direktori kaasamist eraraudteede juhuorganitesse.1885.aastal anti välja Venemaa esimene riigiraudteede üldmäärus.1880.aastate teiisel poollel loodi Venemaa rahandusminiteeriumi juurde raudteede departemng,tariifi nõukkogu ja tariifikomitee,mis tähendas oluiiselt suuremat sekkuist raudteede raudteede tegevusse.Teedeiminiteerimi vastutusalasse jäid vaid raudteega seonduvad tehnilsed küsimused.


← eelmine 1 2 3 4 5 ... 163 järgmine
Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.