HOIATUS LAISKUSE JA VALELIKKUSE EEST
1.Mu poeg,kui oled hakanud käendajaks oma ligimesele,kui oled löönud kätt võõra heaks,kui oled oma
suu sõnade pärast võrku mässitud,oma suu sõnade pärast kinni püütud,siis tee ometi,mu poeg,
enese päästmiseks nõnda,sest sa oled ju sattunud ligimese võimusesse:mine ja alanda ennast ja
anu oma ligimest!Ära anna und oma silmadele ega suikumust laugudele!Päästa end gasellina lõksu
eest või otsekui lind püüdja käest!
2.Mine sipelga juurde,sina laisk,vaatle tema viise ja saa targaks!Kuigi tal ei ole pealikut.ülevaatajat
ega valitsejat,valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikusajal oma toiduse.Kui kaua sa laisk,
magad,millal sa ärkad unest?Veel pisut und,pisut pikutamist ristis kätega,siis tuleb vaesus sulle…
1.Keda uhkus tõstab,ei naudi ligimese tõusmisest;keda Jumal tõstab,
aitab tõusta ka ligimesel.
2.Enne kui ligimesele ütled või teed,seisata ja mõte:kas suudad selle sõna või teo
mitmekümnekordset vilja oma rüppe vastu võtta.
3.Soojenda end päikeses,aga lase päike paista ka ligimese peale.
4.See,et oled suurtes asjades korrektne,ei tähenda,et võid endale
lubada hoolimatust väikestes asjades.Korrektsus väikestes asjades
viitab taktitundele,korrektsus suurtes asjades kohusetundele.
Ometi mõjutavad mõlemad oluliselt suhet kaasinimestega.
5.Pole mõtet elu mõista:püüa pigem elu elada.
6.Elu annab igale inimesele eluaegse laenu,mitte pillamiseks,
vaid kasitamiseks;vastutad vaid selle eest,kuidas ja milleks
seda kapitali kasutad.Tagasi nõutakse laen protsentidaga.
1.Püha Vaim ei sinu sõber ega vaenlane;ta on lihtsalt Kristus töö teostaja sinus.
2.Praegu näeme oma palvete mõju ajas,ja me pettume vahel;kord näeme oma
palvete tagajärgi taevas,ja me üllatume.
3.Palvetamse püha kunst on kätketud saladusse,mille nimeks puhas,
alandlik ja usaldav süda.
4.Jumal pole andnud inimesele keele mitte tagarääkimiseks,
vaid paletamiseks,õnnistamiseks ja millegi kasuliku õpetamiseks.
5.Palvetamine on õigete suhete nurgakivi:kes Jumalga lävib,
oskab suhelda ka kõigi ülejäänutega.
6.Palvetamine annab südame silmadele hämmastava võime näha läbi
suurimagi häda abiga lähenevat Jumalat.
7.Palve on usaldamise eksam.
8.Piibli palvetel on iseloomulik lõpuni minek,resoluutsus,võidukus.
9.Kes teab,võib-olla just see Piibli käsk,mis sind praegu ärritab,
saabki käeks,mida kunagi suudled,kui see on sind lord…
D.17.11.06.1941 ja 14.06.1941.NSVL SaRK-i MEETMETE PLAAN Leedu,Läti,Eesti Moldaavia NSV-st
Mõrsjapart
Põhja-Ameerika metsaveekogude partlane,keda Euroopas peetakse ilulinnununa pargitiikidel;loodudllikult
pole seni siia jõudnud.Emaslindu võib kergesti segi ajada emase mandaiinpardiga.Eestis eksikülaline.
Mandariinpart
Euroopa parkidesse talutud ida-Aasia veelind,loodusesse pagenud taasmetsitunud isenditest on ingils-
maal moodustunud püsiv asurkond.Isane hõlpsasti äratuntav.Emaslind väga sarnane mõrsjapardi emasega,kuid ta on pisut heledam,silma ümber vähem valget,valged tähnid keha külgedel suuremad,nokaküünis hele,saba teravatipuline ning külgkaelal paksem "lakk"( mõrsjapardill on ainult
kuklatutt).Häälitsus kiire käkutamine.Pesitseb puuõõnsutes;asustab metsajärvi ja-jõgesid.Eestis eksikülaline.
Sirppart
Aasia liik,keda Euroopas on täheldatud mõne korral.Rääkpardi suurune.Emase põhivärvus tumedam kui
enamiku teiste ujupartide oma ja muster vähene,kukal tüsedavõitu.Isaslinnu küünra-kattesuled hallid,
läikivrohelist tiivalüüdust piirab ees lai valge vööt,tagavööti pole või see on vähemärgatav.Emase tiib on
tagasihoidlikum,küünra-kattesuled pruunikashallid ja tiivavööt ruuge.
Aja kasutamine:õigeaegselt,vara ja hilja;kiiresti ja aeglaselt
Igal asjal oma aeg;igal ajal omad asjad.Tee kõik omal ( õigel,seatud) ajal
--------------------------------------------------------------------------------------
1.Igal asjal oma aeg.
2.Igal päeval oma töö.
3.Tee kõik omal ajal.
4.Siis maga,kui magamise aeg,aga siis tee tööd,kui töö aeg.
5.Tee tööd töö ajal,aja juttu jutu ajal.
6.Ajal nobedad jalad.
7.Aeg on kallis,aeg on kasin,aega peab kalliks pidama.
8.Aeg on raha.
9.Ei aeg meest oota.
10.Ükski kulunud tund ei tule sulle tagasi.
11.Aega ei saa seisma panna.
12.Aega ei saa raha eest osta.
----------------------------------
Aeg annab head nõu:ära kiirusta otsusega
-------------------------------------------------
Tuleb aeg,tuleb aru.
Koduse soojaga ja õhtuse nõuga kaugele ei saa.
Hommik on õhtust targem.
-------------------------------------------------------
Liiga valmistutakse - õigel ajal hilinetakse või unustatakse.
------------------------------------------------------------------
Keda vara kutsutaks,seda hilja unustatakse.
Kes vara saduldab,see…
Suur ettevõtmine on raske.Iga algus raske,lõpepetamine tihti veel raskem
--------------------------------------------------------------------------------------
Alguuses om iga töö raske.
Iga algus on rask,iga lõpp veel raskem.
Kärsitus/ootamine.Kannatlikkus,kannarus
----------------------------------------------
Kes ootab,see hulga saab.
Kes kaua ootab,see kauni saab.
Kes kannatab see kahetse.
Kannatus on kallis asi.
Kannatlik ei kao.
Kannatus on kallis rohi.
Kannatus on kõige parem abi.
Kannatus on elu parandus.
Kannatus on mehe tugi.
Kannatus on rõõmu võti.
Kannatus om armu võti.
Kannatus võidab kõik.
Kannatus teeb kõik raskuse kergeks.
----------------------------------------
Algus ja lõpp.Visadus,järjekindlus
------------------------------------
Tahad jõuda sihile-hakka peale.Südi algus on pool võitu.Silmale hirmutav,kätele tehtav.
---------------------------------------------------------------------------------------------------
Kes vette ei hüppa,see ujuma ei õpi.
Julge pealehakkamine on pool võitu.
Julgus on pool võitu.
Hea hakkamine on ju pool tööd.
------------------------------------
NOORUS JA VANADUS
-------------------------
Inimese iga,selle kestus,tagasipördumatus,sõlmpuntid,etapid jne.
--------------------------------------------------------------------------
Aed seisab kolm aastat,koera elu tuurib kolm aia aega,hobune,kolme koerte iga,inimene kolme hobuse
aega.
Iga toob vanust.
Vanaat ei saa enam noort ,aga noorest küll küll vana,
Vanadus tuleb iseenesest.
------------------------------
Ilu kui väärtus ja kaasavaliku kriteerium
---------------------------------------------
Ilu on pahaendeline või tähtsusetu:kaob ruttu,võib tuua häbi;ilus tihti kuri,tuudusetu jne.,inetu heasüdamlik;''valge''ja ''must''mees;ilu ei sünni patta panna
----------------------------------------------------------------------
Ilu ei maksa midagi.
Naese ilu ja heina kasu on üks.
Tütarlapse ilu ja ehapunetis-kunks need kestavad.
Kibe koor,maitsev sisu.
Ega ilu kõhtu täida.
Iluga ei keeda pada,auga heeneid.
----------------------------------------
Mis ihule hea,see kehale kena.
Tütre ilu on ema rõõm.
Mida ilusam,seda ausam.
-----------------------------