Kasutaja aleks30 päevik

Sugukond:kumerkilpkonlased
See sugukond hõlmab peaaegu kõiki taimetoidulisi kilbiga roomajaid,kes on kohanenud eluks kuivas elu-
paigas.U. 40 liiki kumerkilpkonlasi on levinud enamikus maailma soojades piirkondades,v.a.Austraalia regioon.Euroopas on ainult 3 liiki kumerkilpkonlasi ja nad asutavad mandri lõunapiirlondi.Euroopa kumerkilpkonlased elutsevad väga mitmesugustes elupaikades kuivadest rohumaadest peaaegu viljatute
mäenõlvadeni.Nende tegutsemiset annab märku pidev tugev sahin,kui nad läbi alusmetsatrügivad (see
on täiesti erinev sisalike tekitatud katkendlikust krabinast ja madude katkendlikust liikumiskahinst).Ehkki
enamasti taimetoidulised,kuulub kumerkilpkonlaste toidu hulka ka selgrootuid,korjuseid ja väljaheiteid.
Euroopa kumerkipkonlaste täiskasvanud isaste saba on märgatavalt pikem kui emastel ja kõhulip on emaste kilbist nõgusam.Sigiisperoodil jälitab isane emast,puksib jatoksib tema kilprüüd ning hammustab
jäsemeid.Paaritumine sõltub õnnelikust juhusest,sest isane kukub sageli oma…

Tööstuse areng Euroopas:Suurbritannias algas töösusrevolutsioon 18.sajandil.19.sajandi jooksul
levis see Mandri.Euroopasse ja edasi Põhja-Ameerikasse.1820.aastatel alustati Belgias kivisöe kaevadamist ning tekstiili ja metallitööstust,mis said kiiresti jalad alla ja arenesid jõudsalt.Raudreede
rajamine kõikjal Euroopas tekitas suure nõudmise raua ja kivisöe järele.Sajandi keskel toimisid paljudes
Euroopa riikides,eriti Belgisa,Prantsusmaal,Venemaal ja Saksamaal hästi arenenud tööstuskäitiste
süsteemid.Suurbritannias lahkusid paljud inimesed maalt,et leida tööd uutes töösutuspiirkondades,ning
linnad kasvasid kiiresti.Kui see ei parandanud inimeste elu.Vastupidi,industriaseerimine tõi ühtlasi kaasa
ka kannatusi ja vaesust ning 19.sajandi kesksel hoogustusid ühiskondlikud liikumisied,eriti jõudsalt arenesid ametiühingud,mis olid seadnud sihiks parandada tööliklassi elu.
Ametiühingud:Mida kiiremaks muutus tööstuse areng Euroopas,seda rohkem hakkasid töölised koonduma ametiühingutasse.Need olid ühtsemat ametit pidavate töötajate liidud (ühingud).Nii näiteks
tegutsesid…

Entsükopetistid:Valgustusajastu üks kõige tähtsamaid teoseid oli Denis Dierot' ja Jean d'Alamberti
juhtimisel koostatud Encyclopedie.See oli üks esimesi entsükopeediaid üldse.Autorid püüdsid selles
esitada inimteadmiste lühikospekti.Kõik tolle aja juhtvad teadlased,kaasa arvatud Voltaire ja Rosseau,
kirjutasid entsüklopeediale arikleid.Lõpuks 35 kõiteliseks kasvanud suurteos avaldati ajavahemikus
1751-1755.
Pariis:Pranuamaa pealinn ja valgustusajastu süda Pariis kasvas 18.sajandil kiiresti.Linna rajati hulgaliset
uusi kauned häärbereid,avaratel bulvaritel avati kohikuid ja väikesi teatreid.See oli tõeline salon' i aeg.
Salongiks nimetati iganädalsi setskondlikke koosviibimisi arstokraatide kodudes,kui käis jutt kunsti ja
teadusega seotud teemadel.Niisugustes salongides viibisid sageli ka entülopetistid.
Majandus:Paljud valgustusajastu mõtlejad tegelesid põhjalikult vabaduse ja sallivuse probleemidega.
See tõi kaasa erinevaid arvamusi majanduse küsimustes.Üks rühm prantuse mõtlejaid,keda nimetati
füsokraatideks,kritiseerisid niisuguseid piiranguid nagu tollibarjäärid…

Rauatöötlemine:Raual oli palju kasutusalasi-alates kodumajapidamisest kuni masinaosade valmistamiseni.1709.aastal nuputas sepp Abraham Darby I (1677-1717) esimesena välja viisi,kuidas koksi (kivisöe kuumutamisel tekkivat jääki).Ta tegi seda oma rauatöökojas Coalbroodal's kuna Shropshire'i kandis Inglismaal tehti rohkesti teisigi seda sorti leiutisi,hakati seda piirkonda nimetama
tööstusrevolutsiooni sünnipaigaks.
Söetööstus:Kivisüsi oli tööstusrevolutsiooni kõige tähtsam kütus.1800.aastal töötas Briti sõekaevandustes umbes 50 000 kaevurit,kes tõid igal aastal maa seest välja miljoneid tonne kivisütt.
Söe põletamisega kuumutati vett,et saada auru mitmesuguste jõumasinate (alates pumpadest kuni
veduriteni) käigus hoidmiseks.Kivisöega kütsid inimesed oma kodusid.
Auru töölerakendamine:1765.aastal täiustas James Watt oluliselt tollaste aurumasinate kasutegurit
ja 1770.aastatel oli aur saanud juhtivaks jõuallikaks industriaalse Inglismaa vabrikutes ja kaevandustes.
Aur aitas teostada revolutsiooni…

Tööstusrevolutsiooni algus:Ulatuslikud tehnoloogilsed muutused algasid 18.sajandil Suurbritannias.
Seda protsessi on hakatud nimetama tööstusrvolutsiooniks,mis tegelikult kujutas endast põllumajandusel
baseerunud ühiskonna tööstusühiskonnaks järkjärgulise ülekasvamise pikaajalist perioodi.Suurbritannia
oli esimene riik,kes selle muutumise läbi tegi.Sealt kulges protesess edasi üle Mandri-Euroopa ( ka
Skandinaavia) ning seejärel ka üe Ameerika.See oli leiutiste ja avastute aeg.Linnadesse ehitati vabrikuid
ja inimesed kolisid maalt linna,et neis vabrikuis tööle hakata.Linnarahvastik kasvas kiiresti.Uued auru-
jõul töötavad masinad kiirendasid tööstusettevõtete tekkimise protsesssi ning tänu sellele toodeti rohkem
kaupu kui kunagi varem.Kujunesid välja uued viisid ja vahendid toorme ja valmistoodangu veoks.
Tööstusrevolutsioon tähistas uue ajajärgu algust maaila ajaloos,mil majanduse kese nihkus aina rohkem
põllumajanduse poole.Termin tööstusrevolutsioon tuli kasutusele 1884.aastal Inglismaal.See sobis…

Jää-tormilind
Tavaline Põhja-Atlandil,sageli saadab laevu.Teistest tormilindudest kerge eristada kajakliku välimuse ning kajakatest sirgete tiibade ja lenneviisi järgi;mõnele kiirele tiivalöögile järgneb kestev liuglend madalal vee kohal.Tiivad näivad kajakate tiibadest lühemad ja kitsamad,laba-hoosulgede alusel heledad laigud.Tüüpilisel värvusvormil on mantel hallikas ja alapool valged;Lääne - Euroopas on tumedamal vormil on mantel hiirhall ning pea ja alapoolel tuhkhallid ( Vaiksel ookeanil on tavalised peaaegu sama tumedad vormid kui peegel -tormilind).Pesitseb linnulaadakaljude ja peaaegu ligipääsmatute rannslähedaste astangute eenditel.Pesapaigal teeb ninahäälseid kökutavaid ja röhkivaid häälitsusi,muidu
tavaliselt vaikiv.Toitub veepinnal ujuvaist olestest,kalarappeist ja raipeist;toidurohkeis piirkondades koguneb suurtesse parvedesse.
Gongon-tormilind
Põhja - tormilinnu suurune,kuid pea suurem ja laiem saba pikem,lennul tiivad nurkjalt painutatud.Sel…

KOHUS,KOHTUNIK,KOHTUSKÄIK
-------------------------------
Jumal hoia kohtu eest ja tohtri eest.
See on õnnetu inimene,kes tohtri ja advokaadi alla langeb.
Kohtuga õigust ja tohtriga tervist saama on ikka üks vaene asi.
Kohtuleib ja apteegirohi on mõlemad kallis toit.
Kohut ja võlga-neid pelga kui hullu hunti.
Kes kohut tahab käia see võtku rahakott ridvaga selga.
Igal seadusel on kaks otsa,kui ümber ei saa siis astutakese üle.
Kohtu nina on nagu seatina,mis annab igapidi keerata.
Õigus nutab laua all.ülekohus irvitab laua peal.
Enne oli kohus laua peal,nüüd oo õigus laua all.
Niipalju on Rootasi õigust veel järel,et ku maha kukkunud,siis võid oma loaga üles tõsta.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------
Kohus ootab altkäemaksu;kel kukkur,sel kohus;vaene ei saa kohtus õigust;vaesel lootusetu rikkaga
riielda…

Rikast ajab ahnus,vaest tühi kõht.
Raha on rikka jumal.
Rikka süda on raha küljes kinni nagu raudnael kivi sees.
Kus on su varandus seal on su süda.
Vaesel rahulik uni,rikas ei saa magada.
Raha sigitab vargaid.
Tühi tasku ei ole tülis,vaesus varga valvamises.
--------------------------------------------------------
Rikkus ja vaesus toovad tüli ja vaenu
-------------------------------------------
Rammumees peksesetakse,rahamees tapetakse.
Varandus nälgib pahandust.
Ennem läheb kaamel läbi nõelasilma,kui rikas taevariiki saab.
Tühi toob tüli majasse.
Sandikepp ei saada taevase,siidriie ei saada põrguse.
Rikkal paradiis maa pääl,vaesel taevas.
Rikka päralt on terve taevariik.
----------------------------------
Mitmesugust saksa haiguset ja surmast
---------------------------------------------
Mis nüüd saksa haigusest rääkida:peer põigiti perses,haigus kohe käes.
Poomine koera surm,uputamine kassi surm,püssiga laskmine saksa surm.
Roobisuits ja tukiving on saksa surm.
Saksa rahvas usub tohtrid rohkem kui…

KUNINGAS,KEISER.VALITSUS,RIIK.
-----------------------------------
Kui riik rikas,siis rahvas vaene;rahvas rikas,siis riik vaene.
Jumal kõrgel,keiser kaugel.
Ega valutseja kojal ole nii pikki kõrvu,et kuuleb vaese virisemist.
Kuninga silm näeb kaugele.
Kessi vaesele õigust mõistab:jumal kõrgel,keiser kaugel.
Keiser sööb jõululaupäeval sularasva ka magab kahe kasuka vahel.
----------------------------------------------------------------------------
MITMESUGUST SOTSIAALSELT EBAVÕRDSETE SUHETEST.
VÕIMU,JUHTIMISE JA POSITSIOONIGA SEOTUD HOIAKU,
TEGEVUSI JA SÜNDMUSI
--------------------------------------------------------
Suhteid suuremate ja vähemate ( ülemate/alamate,vägevamate/väetimate,tähtsamate/
tühisemata)vahel
Kaks võimumeest ei saa ühes kohas valitseda,lähevad tülli
------------------------------------------------------------------
Ega kaks kuningat ühe riigi peal valitseda ei saa.
Kaks kurjavaimu ühes järves ei saa õigeks.
Kaks kukke ei saa ühe õue peal korda.
--------------------------------------------------------
Kiskjad hoiavad kokku,ei kahjusta üksreist
------------------------------------------------
Kaaren kaarna silma ei noki.
Missugune vares teise silma nokib.
Ei karu karule liiga tee.
Hunt ei lange…

HAIGLANE JÄRELTULJA:Nikolai ja Aleksandra olid mehe valitsusaja alguses õnnejoovastuses.Nad