Kasutaja aleks30 päevik

1200-1400 EUROOPA
----------------------------
Tšingis-khaani ja tema järeltulijate vallutused Aasias avasid Euroopale uued kaubateed ja kaupmehed
hakkasid kahe maailmajao vahelise läbikäimise lainemisest kasu lõikama.Põhja-Euroopa kaubalinnad
ühinesid ja moodustasid Hansa Liidu,mis valitses kaubanduse üle Lääne - ja Põhjamerel.Ristisõdijate
vaim kustus ja Türklased tõrjusid kristlased Lähis - Idast jäädavalt välja.1348.aastal tegi Must Surm
lagedaks suurema osa Euroopast ning halvenesid elutingimused viisid lihtrahva ülestõusudeni Inglis-
maal ja Prantsusmaal.
1215
----------------------------
Kuningas John ja Magna Charta
Inglise kuningas Johni valitsemisajal ( 1199-1216) tekkisid kuningavõimu ja parunite vahel tõsised vastu-
olud.Parunid soovisid rohkem sõnaõigust riigi valitsemise asjus,sellal kui kuningas üritas võimu enda
käes hoida.Rida kuninga lüüasaamisi Prantsusmaal ka tülid kirikuga nõrgestasid tema positsiooni ning
15.juunil 1215.aastal esitasid parunid Runnymedei's Lõuna-Ingilismaal…

1314
-----------------------------
Bannockburni lahing
Juba 11.sajandi algusest peale olid inglise kuningad ihanud valludada shotimaa ja see oma valdustega
liita.1926.a. purustas Inglise kuningas Edward I šotlaste väed ja võttis Shotimaa oma otsese valitsuse
alla.Kui Edward 1307.aastal suri,alustas üks Shoti trooninõudlejaist ,Robert Bruce,võilust inglaste maalt
väljatõrjumiseks.Ta alistas kindlusi,korraldas varitsusi ja astus lõpuks Kesk-Shotimaal Bnnockbunis
Inglise armee vastu,mida juhtis Edward II .Lahigu võitsid šotlased ja sellega oli Shotimaa iseseisvus
kindlustatud enam kui 300 aastaks,ehkki inglased tunnistasid seda ametlikult alles mõni aasta hiljem.
1337
----------------------
Saja--aastane sõda
1327.aastal sa Inglismaa kuningaks Edwrd III.Ta uskus,et tal on õigised ka Prantsuse troonile,kuid sellel
istus juba Philippe IV.Nisiis kuulutas Edwaed III 1337.aastal Prantusmaale sõja,mis kestis 1453.aastani.
13446.aastal…

1.armastus on kui roos!
2.on väga suur õnn armastada ja olla armstatud!
3.elu on siis ilus kui armastad!
4.armastus on väga ilus tunne ja eriti siis kui ta tuleb südamest
5.õnneks on vaja väga vähe!
6. armastust peab hoidma ilusa ja puhtana!
7.õnn ja armastus käivad käsi-käes!
8.armastus on kui lill,mis vajab väga palju hoolt!
9.eluilu seisneb armastuses!
10.elu seisab kolmel alusel,usk,lootus ja armstus!
11.armastus ja õnn on alati olnud koos!
12.armastuse ilusam väljund on seks!
13.lapsed on eluõied!
14.rõõm ja kurbus on vastandlikud!
15.kui silma tuleb õnnepisar siis oled üliväga õnnelik!

ARMASTUSEST.
1.Armastus ühendab endas kõik inimese
head omadused. H,DE BALZAK
2.Mõistus on nõrgaks vastaseks armastusele. M.DE SCDEY
3.Armastu - see on kõige õilsa,puha ja omakasupüüdmatu
allikas maa peal.G.DE STAEL
4.Armastus on teinud ohke oma parimaks
tõlgendajaks. F.BYRON
5.Armastus teeb kõik inimesed võrdseks. ITAAALIA VANASÕNA
6.Inimesse on pandud igavene,ülendav vajadus armastada. A.FRACE
7.Ärgu ükski,kes armastab nimetagu end õnnetuks,
sest isegi vastamata jäänud armastusel on oma
vikerkaar. J.BARRIE.
8.Kuulsus ja rikkus võivad küll inimst õnnelikuks
teha,kuid ülima elurõõmu võlgneb ta siiski ARMASTUSELE.

1.Armastus on pika meelega,armatus hellitab.
2.ta ei otsi omakasu.
ta ei ärritu.
3.tal ei ole rõõmu ülekohtust.
aga ta rõõmustab tõe üle.
4. Ta lepib kõigega,usub kõike,loodab kõike
ta talub kõike.
5.Kui tuleb täielik,siis kõrvaldatakese poolik.
6.Praegu me näeme aimaisi nagu peeglist,
siis aga palgest palgesse.
7.USK,LOOTUS,ARMASTUS,need kolm,aga suurim neist on ARMASTUS.

AJAST JA SELLE KASUTAMISEST.

1.Igal ajastul on oma ülesanne ning selle
lahenduse läbi liigub inimkond edasi. H.Heine
2.Kui sa armastad elu,siis ära kaota aega,sest
aeg on aine,millest elu koosneb. S.Richrdson
3.Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga,sest
ajaga võib teenida raha,kuid rahaga ei saa
osta aega. E.Young.
4.Kõige raskem on teha kolme asja:
hoida saladust,unustada teotust ja kasutada
jõudeaega. Voltaire
5.Iga kasutatud hetk on parimakskapitalipaigutamiseks
oma tuleviku heaks. A.Lemierre

1.Konn võtab veeviha,uss võtab maaviha.
2.Kes nõelussi ära materdab,saab üheksa pattu andeks;kes materdamata jätab,seisab üheksa ööd-
päeva Jumala viha all.
3.Nõeluss lubanud seitsme aasta pärast kätte tasuda,kui keegi temale häda teinud.
4.Ussi arvatakse kuradi teenriks ja sisalikku tema alamaks.
5.Sisalik öeldakse olevat ussi vennapoeg.
6.Kui sisalikku näed,siis ei ole uss ka enam kaugel.
7.Vaskuss on sellepärast pime,et ta luban seitsme pere uksed ühe ööga kinni panna.
8.Vaskuss sööks kõik inimesed ära,kui ta nägija oleks.
9.Vaskuss öeld,et:Oleks mul silmad,siis ma käiks üheksa uksesuud ühe ööga läbi.
10.Sisaliku üheksa nõelamist kokku on sama mürgised kui ussi üks nõelamine.
11.Mis veri ihu sees,on soojus õhu sees.
12.Vares soiub sula alla.
13.Vesikaare tuul toob vihma.
14.Loodetuul on…

Ela mõistuse järgi.Enne mõtle siis tee.Tark mõtleb ette,rumal seab end ohtu,
kahetseb.
1.Enne mõeldud,pärast tehtud.
2.Tee,mis sa teed,aga mõtle ikka mis sa teed.
3.Tark mõtleb vaikselt järele,rumal läheb tormiga merele.
4.Tark mõtleb esiti,rumal kahetseb pärast.
Vesi,tuli,kivi,maa
1.Vesi on vanem kui tuli.
2.Kivil pole häda taga.
3Ilmas pole kolme asja:kivil juurt,linnul piima,veel oksa.
4.Tulel ei ole hända,ega vee sees oksa.
5.Veel põle oksa,kus sa hakkad toeteibast,kus toetad.
6.Viil põle oksa ega laine latva.
7.Kivi ja kand om mõtsa peremiis.
Mets,puud,taimed.
1.Kes metsas käib,see hoidku silmad lahti.
2.Puu on vanem kui inimene.
3.Tamm kasvab,kasukas seljas,pea paljas.
4.Kus kuusele kehv ja männile hea,seal lehisel paras.

VANASÕNAD
1,Maad hinnata tema vanasõnde järgi.Saksa vanasõna.
2.Tuhande miili pikkune teekond algab esimesest sammust.Hiina vanasõna.
3.Õnn on nagu suhu lendav riisikook.Jaapani vanasõna.
4.Armastus on leegitsev sõprus.Prantsuse vanasõna.
5.Sõbra surm on nagu ihuliikme kaotamine.Saksa vanasõna.
6.Vaga vesi sügav põhi.Saami vanasõna.
7.Ära viska vana ämbrit minema enne,kui oled kindel,et uus vett peab.Rootsi vanasõna.
8.Aega ja sõna ei saa tagasi võtta.Eesti vanasõna.
9.Ära raiska egahimusta.Vanasõna,mida leidub paljudel rahvastel.
10.Kättemaks on roog,mida tuleb serveerida külmalt.Itaalia vanasõna.
11.Varane lind leiab ikka tera.Inglise vanasõna.
12.Sageli kohatakse saatust selle ees põgenedes.Prantsuse vanasõna.
13.Tee sõbra maja juurde pole kunagi pikk.Taani vanasõna.
14.Vähem sõnu ja rohkem villa,Iiri vanasõna.
15.Jagatud mure on pool muret ja jagatud rõõm on topelt rõõm.Rootsi vanasõna.
16.Suur tükk ajab suu lõhki.Itaalia…

KAUNIS KIILSALIK
Levila.Aafrika mere idaranniku piirkond ( Apenniini poolsaare äärmine kirdeosa ja Lääne-Sloveenia,
ja L-Horvaatia,Lääne-Bosnia,Albaania ja sellega piirnevad Makedoonia ja Serbia alad),Korithose lahe piirkond ja joonia mere saared (Zakynthohosel ilmselt pole)
Tunnused.Täiskasvanud isendite pikkus on ninamikust kloaagiavani kuni 7 cm;saba tavaliselt poole pikem.Emased on isastest väiksemad.väiksem.Väike tume sisalik,suuruse ja välimuse poolest sarnaneb
müürisisalikuga.Teistest väikestest sisalikest on hõlpsasti eristav krobeliste seljasoomuste ning ülapoole
tumedama värvuse järgi.Seljasoomused on suured ,tömbid ja tugeva kiiluga,küljesoomured tunduvalt
väiksemad.Keskkehal on risti 22-29 soomust.ülapool tüüpiliselt tume -hallikaspruunist punakaspruunini.
paljudel on hajutatud mustad täpid.Täiskasvanud isasloomadel on nii kurgualune kui ka silma vikerkest
intensiivselt sinised.Kõht on oranž kuni punane värvus võib ulatuda ka külgedele.
Varieerumine.Kefallinia ja Ithaka isendid…