Kasutaja aleks30 päevik

aleks30
66, Põlva, Eesti

1.Vargal jäevad näpud.
2.Vargal on pikad näpud.
3.Pikad näpud ei seisa kustkiltki rahul.
4.Pikku näppu jääb asi kinni.
5.Mis silm näge, sedä käsi koristes.
6.Mis ripakil sii ära.
7.Kus võtta on sealt võta;kus kus ripakil sealt raba:
8.Ega hunt enne karjat kao,kui ta viimase talle ära viinud on.


1.Oma leitud,võõras varastatud.
2.Kopikavargast saa hobusevaras.
3.See on ükskõik,kas nööpnõel või hobuna:varas on ikka varas.
4.Kes hobuse varastab on varas:kes valjad võtab on ka varas.
5.Mis varas võtab,ei seda vargale enam võeta..


1.Võõrast ära võta,oma ära jäta.
2.Ära võta võõra vara.
3.Ära siruta kätt võõra vara jaoks.
4.Ära võta midagi,mis sinu oma ei ole.
5.Ära puutu võõrast putru,kui omad omad tangu hulgas põle.
6.Hoia oma näpu puhta.


Parem ausalt teenida(näljas,paljas,vaene olla surra) kui varastada(üle-
kohtusel teel rikastuda vms.)


1.Parem väike ori kui suur suli.
2.Parem sant auga kui saks häbiga.
3.Ole küll vaene,siski aus ja kaine.
4.Ole sa sunt või sant,ole kui tahes kehv või alam,aga ole aus.





1.Tilkadest kogub meri.
2.Tilk tuleb tilga juure ja ongi suur loik.
3.Kes tera ei kogu ,vakka ei saa.
4.Suur meri ei kuku korraga alla.
5.Kopikas ka raha.
6.Kopikas hoiab rubla.
7.Kopik korjab kopikut.
8.Hoia kopikut,rublad hoiavan endid isegi.
9.Kes kopikat ei korja see,rublat ei saa.

Võimalus ja kasutamine!
10.Kus on kont maas,sinna koerad jooksevad.
11.Ega koer sinna külasse ei lähe,kust konti ei saa.
12.Kust härg saab,säält härg joob.
13,Kust hunt saab,seat hunt sööb.


Tallinna linnamüürTallinna linnamüüri ja selle torne uurinud Rein Zobel 1928.aatal sündinud mees.

Minul on ta 1966.aastal ilmunud uurimusraamt ,,Tallinna linnamüür'',oli ka 1986.aastal ilmunud ilmunud
ja uuemaid uurimisandmeid sisaldav ,,Linnamüür'',kuid keegi on selle llmselt enda tarbeks kaasa võtnud-ju siis on hea raamat.Kõhklesin pikalt,kas esimesse raamatusse Tallinna linnakindlusrusi üldse panna,on need ju nii laiahaardelisedet Zobel suutnud komplekssselt haarata,Aga otustasin siis,et mingi
ülevaade sellest superehiusest peaks siin ikkagi olema.Pealegi andis mulle julguse asjaolu,et olen viis aastat töötanud ehituskonstruktorina Kultuurimälstite Instituuudi Tallinna osakonnas just nende tarkpeasega koos,kes vana Tallinna,selle kirikuid ja kindlusi kõige paremini tundsid.Aga mingem Rein
Zobe abiga Tallinna linnamüüri juurde.Kuid siinkohal peaks ära nimetama veel ühe…


Tallinna linnamüürTallinna linnamüüri ja selle torne uurinud Rein Zobel 1928.aatal sündinud mees.

Minul on ta 1966.aastal ilmunud uurimusraamt ,,Tallinna linnamüür'',oli ka 1986.aastal ilmunud ilmunud
ja uuemaid uurimisandmeid sisaldav ,,Linnamüür'',kuid keegi on selle llmselt enda tarbeks kaasa võtnud-ju siis on hea raamat.


ühtekuuluvus on tunne mis seob kogueluks ja see jääb alalti nii.ühtekuuluvus ja magneetiline tõmme on üks ja sama,see on universumi poolt meisse mõlemisse sisse kodeeritud!


HISPAANIA ARMMADA ALLLAKÄIK
-------------------------------------
1588.aastat peetakse tihti ajaloo murdepunktiks ning selle põhjuseks peetakse Hispaania luhtunud kaststet vallutada Inglismaa.Hispaania kaotus tähendas Inglismaale otsustavat võttu,kuna see juhatas
sisse Hispaania ülemvõimu lõpu Euroopas ja kogu maailmas.Öeldakse ka,et see aasta Elizabeth I valitsemisajal pani aluse Inglismaa suuriigiks arenemisele.Kas aga Gravlines'i merelahing augustis 1588.
lõppes tõepoolest Inglimaa võiduga jaHispaania kaotusega?Ning tõi see endaga kaasa Hispaania mõju-
võimu languse ja Ingliamaa tõusu? Läbi sajandite on Euroopa ajalugu olnud lugu Kontinendi erinevete
riikude pidevalt ohustadud tasakaalust ja erinevate riikide püüdlutest rikkuda seda tasakaalu,et saavutada domineerivat positsiooni.Kui keskaja märksõnadeks olid ilmaliku ja kirikliku võimu vaheline
võitlus paavsti ja keisri vahel,siis varajasel uusajal muutus esmalt aktuaalseks…


SIPELGLASED.
Sipelgad on kõigile tuttavad laialt levinud putukad.Nad võivad olla helekollased,punakad,pruunid või mustad.Need isendid,keda tavaliselt näeme,on tiivutud töölised.Hästi arenenud tiibadega emased ja isased ilmuvad aeg-ajalt.Teine ja vahel ka kolmas tagakehalüli on peenenenud ja moodustab iseloomuliku varrekese ( sipelga piht),millel võib olla mügaraid või ogajaid jätkeid.Peal on tugevad lõuad.
Tundlad kõverduvad põlvjalt pärast esimest pikenenud lüli.
SELTS:Hymeoptera.
SUGUKOND:Frmicidae.
LIIKIDE ARV:8800.
SUURUS: 1-12 mm.
TOIT:nii vastsed kui vastsed on kiskjad,taimetoidulised või toituvad vedelikest.
TÄHTUS INIMESELE:võivad nõelata,hammustada või pritsida sipelghapet.
SIPELGHERILASED.Sipelgherilased onjässka kehaga ja värvuselt mustad või punakaspruunid,tagakehal
on punastest,kollastest või hõbedastest karvadest laigud või vöödid.Isased ja emased on sageli erinevate
laikudega,kui keha on alati kaetud karedate mügaratega.Isased on hästiarenenud tiibadega ja lühikese
üleskaardunud,tiivutud emased…


1.Naine on siis vana kui talle ühissõidukis istet pakutakse.
2. Annad sõrme kuradile,võtab terve käe.Annad sõrme,võtab terve elu.
3.Mitte kõik naised pole kallid,osa neist on ka armsad-
4.Ainult kuldaväärt naisele võib kuldehteid kinkida.
5.Hakkaja mees lööb igal pool käed külge,ka naee juures.
6.Kui naine soovib oma mehega valssi keerutada,läheb mees kohe pöördesse.
7.Armunud ja hullud on ettearvamartud.
8.Armunud on kaks mõistuseta olendit.
9.Kui mees diivanll lesib,saeb naine pidevalt tema juures.
10.Need naised,kes õhku täis lähevad,on kumminaised.
11.Naine on mehe küljeluu,mees naise umbluu.
12.Naine on nagu plastill-parema tulemuse saavutamiseks tuleb enne veidi mudida.
13.Mida pikemad on naisterahva jalad,seda lühemate sammudega ta astub.
14.Mehed,kellel naine ei luba kodus juua,hakkavad kalameesteks.
15.Mehed teavad,et naistele meeldivad õrnused,sellepärast annavadki…


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.