Kasutaja aleks30 päevik

1.Kala otsib,kui sügavam;inimene,kus parem!
2.Igaüks püüab oma kasu!
3.Linnul kisub nokk ikka oma poole!
4.Igalühel kasvavad küüned oma poole!
5.Siku sarved selja poole,igaühe küined oma poole!
6.Iga kutsik haugub omale poole!
7.Hunt oma poole,koer oma poole!

1.Enne paendub ,pärast murdub!
2.Liig kõverdamine toob murdumist!
3.Kui looka liig kokku tõmmatakse,siis peab ta viimaks praksatma!
4.Peks ei paranda inimest!
5.Kui karjane peksab koera,siis koer enam ei lähe karja!
6.Ära peksa härga,härg läheb pekstes hullemaks!
7.Peks on pattuse liha sool!
8.Tarkus läheb tagant poolt sisse!
9.Ega siis hing hukka lähe kui ihu harida saab!
1

LEOPARD-RONINASTIK
Levila.Apenniini poolsaare lõuna-ja idaosa.L-Sitsiilia,Malta,Aadria mere rannik ja sealsed saared,Allbaania,Makedoonia,Kreeka,Türgi Euroopa-osa,L-Bulgaaria,enamik Egeuse mere saari ja Kagu-
Krimm.Ka Türgi-Aasia osa.
Tunnused.Keskmise suurusega üsna sihvakas madu,pikkus kuni 116 cm,tavaliselt lühem.Emased on isastest suuremad.Iseloomulik laiguline muster.Pea punane,kuid kehast hästi eristatav,pupillid ümmargused,silma vikerkest pruunikaspunane.Soomused siledad.Erinevalt enamikest teistest roninastkutest säilib täiskasvanud isendite muster,mis seljal koosneb mustaservalistest pruunide kuni
punaste laikude pikireast ja kummalgi küljel väiksemate täppide reast.Mõnel isendil seljatäpid hantli-
kujulised või kaheks jagunenud või on nende asemel kaks tumedaservalist triipu.Põhivärvus on kollakas
hallikas või tumekollane.Alapool on pea piirkonnas kollakasvalge,kuid sabaosas on erksad tähnid.Kõhu
kesk-ja kehal risti 27 ( mõnel 25)seljasoomust.215-255 kõhukilbist,saba alapoolel 54- 92 soomusepaari.
Eluviis.Elab tavakiselt eelmäestikes,madalamal kui 500 m…

1.Armastuse kell:
Kohtamise salajaseks määramiseks valisid armunud iga tunni jakoks eri lille,kokku oli
neid kakdteist.Isegi tänapäeval kujundab mõni oma aias kõitva lillekella,kus iga õis on
oma õigel kohal.Need lilled on:
Kell 1. rosmariin
kell 2.majoraan
kel. 3.kannike
kell 4.luganatsiss
kell 5.lillhernes
kell 6.haisev kurereha
kell 7.tulp
kell 8.sini liilia
kell 9.priimula
kell 10.aednelk
kell 11.muskusjumikas
kell 12.nelk

VASKUSS
Levila.Euroopa mandriosa,v.a.Pürenee poolsaare lõunaosa,Iirimaa,L- Kreeka,enamik Vahemere saartest
ja põhjaalad.Teda on ka Lääne-Siberis,Kaukaasisias,Ees-Aasisas.
Tunnused.Täiskasvanud isendite üldpikkus ligikaudu 50 cm,kuid tavaliselt väiksem.Kahjusatsmata saba
on kehast pikem,kuid täiskasvanud see enamasti murdunud ja enam ei taastu.Väga siledate soomustega
maolaadne roomaja.Tavaliselt on ümber keskkeha 24-30 soomust.Ülapool pruun,hall,isegi punakas või
vasekarva.Emastel on harikikult seljatriip ning küljed üsna tumedad küljed ja tume kõht;isased on ühtlasema värvusega,kuid mõnikord neil olla sinised täpid,eriti levila idaosa isenditel.Vastsündinud on
silmatorkavalt värvunud:ülapool kuldne või hõbedane,küljed,kõht ja seljatriip väga tumedad.
Varieerumine.Läänepoolsetel isenditel( alamliik A.f. fragilis) on ümber keskkeha 24-26 soomust.Sinised täpid on haruldased,neid võib olla ainult isatel.Idapoolsetel isenditel ( alamliik A,f. colchicus ) on ümber keskkeha 24-30…

Raisakotkas
Euroopa suurim röövlind,kaeluskotkast enamast hästi eristatav ühtlaselt laiade tiibade,kiilukujulise sabaga ning tumeda pruunikasmusta sulestiku poolest.Ka araabia maades üliharuldane peaaegu hävinud
voltpea-raisakotkas sarnaneb raisakotkaga,aga tema rind ja kõhualune on heledad ja pruunitriibulised ning alltiiva kattesulgedel on kaks heledat vööti nagu kaeluskotkal.Purilennu on raiskotka
tiivad on täiesti rõhtsalt välja sirutatud,liuglennul labatiib langetatud.Sageli näib ühevärvlisena:vanemad
linnud üleni tume-šokolaadpruunid,,nooremad mustjaspruunid;pea ja jalgade heledaid sulituid osi võib
märgata ka mõõdukast kaugusest.Vanematel lindudel on väikestl alltiiva kattesulgedel heledamad vöödid
ja hele määrdunudpruun kaelus vahenahk roosa,vanematel lindudel kahvatu-sinihall.Haruldane ja väikesearvuline,peamiselt kõrgendkumetsatdes ja mägialadel.hajasltsingulisena puude otsa rajatud suurtes okstest pesades.Enamasti kohatakse teda aeglasel purilennul kõrgel tiirlemas,kuid teeb ka luurelende piki madalamaid mäenõlvu.Toitumispaigal kaelukotka…

1.Ega põld põuda põe!
2.Põua-aastade järele naeratab maa,
vihma-aastade järele nutab!
3.Suur vihm on kõhnem kui põud!
4.Parem vihma vili kui põua sõkal!

Vihm ja põud viljakasvuperioodil

1.Ilma vihmata vili ei kasva!
2.Kui vihma,siis vlja!

Machu Picchu:inkade kadunud linn
Arvatavasti kõige vaatamisväärsem arheoloogilne paik Lõuna-Ameeriks ja inade kõige kuulsam sümbol
Machu Piccu ( Vana Mäetipp) paikneb pooltroopilses piirkonnas 7000 jalga üle merepinna Peruu Andides.See jääb Limast tänapäevasest Peruu pealinnast 300 miili kagusse ja Cuzcost inkade impeeriumi pealinnast 170 miili loodesse.Inkade määraru impeerium kestis aastatel 1438-1533 ning
selle keskus oli praegune Peruu,kuid sisaldas ka Ecudori,Boliivia,Tšiili osa.Argentiinast ja Colombia
lõunaosa.Inkad olid viimane pärismaalaste arenenud ühiskond Andides enne eurooplaste tulekut.
Machu Picchu oli teada ainult mõnele kohalikule farmerile,kuni selle avavastas 1911.aastal Hiram
Bingham,Yale'i ülikooli Peruu-ekspeditsiooni direktor.Binghami viis sinna kohalik farmer nimega Melchior
Artegaga ja esialgu mõtles ameeriklane,et tema ja ta meeskond on avastanud inkade…

20.sajandi koidikul:Elu 20.sajandi alguse Euroopas,eriti Lääne-Eeuroopas tundus olevat tavatult rahulik
ja õnnelik.Kui mitte arvestada mõningaid sasipuntraid Ida-Euroopa vahel,oli maailmajagu sujuvalt üle
läinud rahvusriikide süsteemile.Mõned neist olid (näiteks Prantusmaa ja Suurbritannia) olid saanud vabariigiks läbi pika ajaloo,teised ( näiteks Itaalia ja Saksamaa),olid veel noored,kuigi eelmine sajand ei
olnud sõdadest vaba,polnud pärast Napoleoni purustamist (1815) olnud ühtegi kogu Euroopat puudutanud sõda.Põhja-Ameerikas oli USA kosunud kodusõjast ja arenes nüüd kiiresti.Euroopast saabus
sinna immigrante ja elu pulbitses.Aasias liikus jõudsalt edasi Jaapan,samal ajal,kui Hiinat kammitses
vabariigiks saamise protsess.
20.sajandi lävepakul oli Euroopa oma võimsuse ja mõjukuse tipul.Euroopa oli maalilma majandus- ja
kunstikeskus ning inimesed rääkisid tsiviliseeritud maailmast,pidasid nad silmas Euroopat ja eurooplasest…

Mandžude Hiina:Pärast seda kui mandšud olid kukutanud Mingi dünastia ja võtnud Hiinas 1644.aastal
võimu,leidsid uus Quingi dünastia ning nende meetodid ja kombed tõsist vastuseisu.Ent mässud suruti
halastamatult maha ning uus impeerium laiendas oma mõju igas suunal.Väliskaubandus piirdus ainult
Guannzhou (Kantoni) sadamaga,kuni oopiumisõdade tagajärjel tuli leppida mitmete ebavõrdsete
leipngutega.Välisriikide mõjutused ja rahulolematus oma maal põhjustasid 19.sajandi teisel poolel ridamisi uusi vastuhakke.Kuigi valitsejad ürtasid uusi reforme,lõppes 1911.aasta revolutsioon Hiina Vaba
riigi väljakuulutamisega,mis tähendas palju sajandeid väldanud keisrivõimu lõppu.
1644.aastal tungisid Hiinasse mandžud,võtsid oma kontrolli alla Pekingi ja panid aluse Mandžu (Quingi)
dünastiale.Esimse Quingi keiser oli Shunzhi.Mandžud lõimusid paremini kui omal ajal mongolid,kuid
vastasseis uuele dünastiale kestis ikkagi.1674.aastal tõstsid mässu provintside…