Kasutaja aleks30 päevik

aleks30
62, Põlva, Eesti

...Teisalt jõuti sõjaeelseil aastail ka lennuki väliskuju arendamisel täiuslkkusele üsna lähedale,sest juba 70% õhutakisusest oli oma oleuselt vältimatu hõõdeakisus ja ainult 30% sõltus veel lennuki kujust.


Tahtmine ja saamine.Nõudlikkus,ahnus ja ihnus.

Tahmise ja saamise vahekord:kes tahab,see saab;kes tahab,ei saa,kes ei taha,see saab;tahta on lihtasam kui saasa jjm

1.Ei ole,ei hooli;ei saa,ei taha.                                                                             2.Kui ei ole,ei hooligi,ei saa,ei salligi.                                                     3.Kes tahab,see saab.                                                                                    4.Kes tahab,see ei saa,kes ei taha,see saab.                                               5.Tahtmine on parem kui saamine.                                                               6.Tahtmine õige,saamine vaene.                                                                  7.Tahtmine on teevariik.                     …


....Kolmandat,Teise maailmasõja eelõhtul alanud lennukiiruse märgatavat suurendamidst saab seostada jällegi mootorite erimassi vahendamisega.Eeskätt tänu efektiivsetele ja töökindlatele puhuritele suudeteti võimsamate mootoritel vähendada erimassi alla 1 kg / hj.See järjekordne uuendus mootorite juures tõstis lennukiiuse piirid ka seerialennukitel 500 . . 600 km tunnis.Paraku olid edasised mootori erimassi vähendamise võimalused sellega põhiliselt ka ammendatud.Teisali jõuti sõjaeelseil aastai ka lennuki väiiskuju arendamisel täiuslikusele üsna lähedale,sest juba 70% õhutakisutustest oli oma olemuselt vältimatu hõõrdetakistus ja ainult 30% sõltus veel lennuki kujust.Üksmeelselt lennuki üheks kõige tähtasamaks omaduseks tunnistatud lennukiirusele toodi noll aastail ohvriks mitmeid tesejärgulisi omadusi,sealhulgas osaliselt koguni lennuki manööverusvõime.Teise maailmasõja eelõhtul loobuti peaaegu täielikult biplaanidest,eelistades märksa kiiremaid monoplaane.Pariisi lennundusnäitusel 1939.aastal oli väljapanekute hulgas 90% monoplaane ja anult 10% biplaane.


 LENNUKITE VÕDUKÄIK

Esiesele maaimasõjale jargnenud aastail elas lennundus üle kiire tehnilise arangu.Teaduslikule uurimisee;praktilstele katsetustele ja muidugi ka sõjaaja kogemustele rajatud uuendused ilmusid lennukiehitusse üksteise võidu.Paljude uuenduste rakendamine pani aluse ka uute lennukimarkide ja -tüüpide sünnile.Mittetäielikel andmeil loodi maaimas 18 aasta jooksul ( 1915 -1932) umbes 2000 uut lennukimarki,sealhugas 1300 biplaani.Kõige paremini iselomustab lennuduse progressi lennukiiruse kasv.Kahe maaimasõja vaheiisel perioodi tähedatati kolme hüppeise iseloomuga lennukiiruse suurenemise etappi.Esimene järsk lennukiiruse tõus langeb aastaisse 1925-1927,millal mootoriehituses saavutati märgatav nihe erimassi väheneise suunas väärtuseni 1,2-0,7 kg ühe hobujõu kohta.Erimassi vähendamine võimadas aga lennukit raskemaks muutaata kasutada suurema võimsusega mootored.Tänu suuremale võimsusele tõsteti mõne aastaga  lennukiirus 180 kilomeetrilt 250 -280 kilomeetrini tunnis.Mootorite erimassi vähedamist võimldas eeskätt juge suurendamine kohati kuni pooe võrra.Endise 1400...1700 pöörde asemel minutis hakati kasutama mootoreid pöörete arvuga üle 2400p / min.Järgmise hüppeiise lennukiiruse kasvu aastai 1934-193335 põhjustas lennukite aerodünaamiise kuju täiustamine.Nimelt avastati,et kiirusel üle 300 km tunnis muutusid paljud varem tähtsuestuks peetud detaiid tõsiseks õhutakistuse allikaks.Seetõttu osutus lennukite aetodünaamiline viimistlemine erakordselt kasulikuks.Klaaskupitega suketavad lendurikabinnid, voolundajatega kaetud üheduskohad,rõngaskapotid,lahutusradiaatorite tunnevoolundajad,sissseõmmatav tellik,peitpeaga needid,lainelise pinnakatte asendamine siledaga ja pajud muud tehniised ja aeroünaamiised täiustused vähendasid lennuku õhutakistust 2 . . .3 korda,mis omasoodu võimadas suurendda lennukiirust kui 450 km tunnis.


...Tallinnas reklaaiti Hilgesi lendu juba mitu päeva ette.Oli teada,et pileteid võib saada hotell Kuld lõvist või Nõmmelt Meyeri resoranist hinnaga 20-st kopikast (  lapsed ja õpilased) kuni 2.50 kopikani.Pärnu karjamaal olid piletid hulga odavamad:platst eest aeroplaani lähedal oli küsitud vaid 1 rbl.Nõmme oli 1910.a.kujunenud tallnnlaste suvituskohaks umbes 400 elumaja ja 1000 elanikuga.Suvitajste arv ullatus mitme tuhandeni.Nõmme liivaseljandiel harjutasid Eesti tulevased kegrjõustikumeristrid ja olümpiakangelased.Tollal eelistati pigem männimetsta all värsket õhku hingata kui rannal pävitada või ujuda.Esimene ujumiskursuski korraldati Pirital alles 1912,kui Helsingi ülikoolist oli kodumaale naasnud esimene Eesti diploeeritud võimleisõpetaja Anton Õunapuu.Praeguse Männiku tee ja Valdeku tänanva risimikust loodesse jääva versta pikkuse ja laiuse ükisikute madalate mändidea kaetud lagedama ja liivsema ala oli Talliinna ratsasõidu dendamise selts tollal kohandatud hipodroomiks .Tuhandete pealtvaatajate tarvis olid sinna ka istepingid valimis seatud.Mõnede unisutused,et inimene ka kord õhuvalla valisejaks võib saada,näisid täide minevat.H.lendas linnukujulise ühepinnalise ''Fokkeri''süsteemi aparaadiga.Esimesel korral viibis ta veerand tundi õhus,lendas mõned korrad ümber sõiduplatsi,käis kord Nõmme kohal,mis sõidupatsist umbes 1,5 veesta eema on ja laskis linnu kergusega rahva nüriseva käteplagina ja hurraa hüüete all ülestõusu kohale maha.Õige iseäralik ja mapärane on''Fokkeri'' süsteemi aparaadi kuju nii,er sellest vaikides mööda minna ei saa.Aparaadi korpus on täiesti liblika keha kujuine,alumiiniumst valmistatud.Selles asteb ka mootor ja istub sõitja.Korpuse küljes on kaks linnutiibade kujulist tiiba,kuna tagant linnusaba kujuiine kolmas pind,mille küljes ka risti seisev üür asetsb,on kinnitatud.Tasakaalu hoidmiseks on all vaseset sigarikujuline pomm.Selle süsteemilise lennummasina juures ei istu sõitja mitte allpol pinda,vaid üleval korpuse sees nii,et ta täiesti linnu turjal ratsutajana välja näeb.Publikumi oii lendamisele vähepoole tulnud,500 - 600 …


... ''Laupäeval kuutasid kollased lipud,et õhusõiduks takistusi ei ole.Kiud päeval tõusis tuul,mis kell 8 veel nii tugev  oli,et lennu pesle mõedagi ei võidud.Tuul hakkas vaibuma ja kell 3/4 10 tõusis Hilgers lendu.Õhku tõusmise silmapilk pakkus iseäranis huvitavat pilti,lennuasin vurises maad mööda rataste pääl suure kiirusega ja oli viimaks õhus - silmapiku,millal rattad maast üles tõusdid oli raske tabada.Lendur tegi õhus kolm suut ringi,esiteks kõrget,pärast ikka madalamale lastes,kuni ta viimaks inimeste peade kohat mitte kõrgel ei olnud.Raske on õhus nii toredat lindu näha,kui lennumasin oma laiade tiibadega ja ühtlase kiire liikumiega pakkus.Suurepärane oli ka maandumine mere kaldale liiva peale,see sündis nii kergelt ja karvapealsusega,nagu oleks kerge mänguasjaga tegemist,mida osav käsi juhtis.Lend kestis 12 minutit.Esimene kord tõusis lennuasin kõva maa pealt rannasalngi ees üles;teine kord tahtis ta mere liiva pealt tõusta-,vurises küll liiva mööda edasi,kuid selle asemel,et õhku tõusta,libises lennumain vette;mere liiv võttis rattad sisse,nii,et lennuasin tarviikku kiirust omandaa ei saanud ja vesi enne ette tuli,kui õhku oleks saanud õusta.Lennuasin toodi veest välja ja selle järel kuulutas püssipauk,lendamine lõppenud on;lennumasin oli viga saanud.Pühapäeval kuuutasid snised lipud,et lendamine ära jääb.Täna on jälle kollased lipud üleval lendamine toimub õhtul linna karjamaal.Selle asemel oli aga mujal mererannal,niisamuti puisteedel ja muuli vahel määratu suured rahvaparved.Merele oli terve laevastik paatidest ja purjalaevadest,isegi kolm aurulaeva,mis kõik inimesi täis oild.1.juuli õhtul tegi Hilges linna karjamaal samuti ainut ühe lennu:rohemat ei lubanud alanud vihmasadu.Jaava saarel topograafiateenistuses töötanud kirjanik Andres Saal pidas mõni päev pärast Hlgersi demontratsioone pärnakatele loengu ning näitas neile udupilte sellest ekvaatoril asuvasi saarest,kust lendur pärit oii.


... ''Kuna arvatavasti mereraba paju rahvast koguneb,siis on korraopidamiseks ja kontollilmiseks iseäralilikud määrured välja tõõtatuud.Nii lastatakse inimesi rannale ainult Supluse tänava kauduValvatakse hoolega,selle järelele,et platsile,mis maksuliste pealtvaatajate jaoks määratud,mitte makuta inimesed ei tungiks.Piletid palutakse nõelega rinda panna.Kui õuhusõit ranna äärt mööda läheb,siis hoiatatakse hädaohu ärahoidmse pärast lennumasinale järele jooksmast.Eile jõudis lennumasin aevaga Pärnusse.Lennumasin on 8 m pikk.,tiibade laius 11 m.Mootoril on 75 hobue jõud.'' Laupäeval kuulutasid kollased lipud,et õhusõiduks takitusi ei ole.Kuid päeval tõusis tuul,mis kell 8 veel nii tugev oii,et lennu peale mõeldagi ei võidud.Tuul hakkas vähenema ja kell 3/4 10 tõusis Hilgers lendu.Õhku tõusmise silmapilk pakkkus iseäranis huvitvat pilti:lennumasin vurises maad mööda suure kiirusega ja oli viimaks õhus - silmapilku,millal maast üles tõusid oli raske tabada.Lendur tegi õhus kolm suurt ringi,esiteks kõrgest,pärast ikka madalamale lastes,kunu ta viimaks inimesete peade kohalt mitte kõgel ei olnid.Raske on õhus nii toredat lindu näha,kui lennumasin laidade tiibadega  ja kiire üles liikumisega pakkus.Suurepäane oii ka mahaskumine metre kaldale liiva peale,see sündis nii kergelt ja karvapealsusega,nagu oleks oleks kerge mänguasjaga tegemist,mida osav käsi juhtis.Lend kestis 12 minutit.Esimene kord tõusis kõva maa pealt rannasaongi eest üles;teine kord tahtis ta mere iiiva pealt tõusta - vurises küll liiva ööda edasi kuid selle ssemel,et õhku tõusta,libises lennumasin vette;mere liiv võttis rattad sisse nii,et lennuasin mitte tarvilikku kiirust omadadad ei saanud ja enne vesi ette tuli kui oleks õhku saanud tõsusta.Lennumasin toodi veest välja ja selle järele kuuldus püssipauk,et landamine lõppenud on;lennumasin oli viga saanud.


...Juba noorest east tundis ta suurt huvi igasuguse spordi vastu ja peab ütlema,et ta otsse igas sporidharus ühikeste aegeade jooksul õige silmapaistvale kohale suutis areneda..Omal ajjal oii ta terves Euroopas kui osav jalgrattasõitja kuulus;ühtlasasi oli oli al mahti ujumises,võimlemisses,poksimises,uisujooksmises,vehklemises ja aerutamises oma osavuat ilmutada...Siinjuures peab täheendama,et ühtegi lendurit olemas pole,kes võiks õelda,et tama Utotškinini selles kunstis oleks õptetanud,juba esimesel korral,kui Utotškin lennumasina tüüri käepideme -Odessas pihku haaras,tõusis ta korralikult lendu ja saatis oma esinese iseseisva õhusõidtu.Sest peale on ta paljdes kohtades Vene ja välismaal ,muu hulgas ka Egiptuses ja Saharas (13.03.1911.a.Cheopsi püraiidi kohal),Musta,Vahe ja Läänemere vete kohal avalikke lendusid toime pannud...Utotšikni seltsis on umbes 500 inimest tema aeroplaaniga lendamas käinud,nende seas 300 naisterahvast.''...Juba varakult enne kella kuut kogus laupäeveval Kardintahali mere kaldale rohkesti rahvast kokku.Ka oli lennuplatsi kassade juures piletite müük õige elav nii,et lühikese aja jooksul pikad pingid inimesi täis pandi.( Kuulu järele tulnud 700 rbl.sisse.) Kella poole seitme ajal tuli Utotškin .Ta käis ennemalt hulk aega lennuplatsil ringi,seda hoolega igast küljest silmitsedes.Viimamks,hulga ootamise järele viisid linnavahid lennumasina lennuplatsi hommikupoolsele servale.U.istus peale ,mootor pandi käima ja - inimene tõudis lendu.See silmapilk pakkus pealtvaatajatele suurt põnevust.Ta tõusis umbes paari sülla kõrgusele ja nõnda mõnikümmend sülda edasi lennates laskis ta teiselepoole lennuplatsts äärde maha.Niisuguseid õhuhüppeid tegi ta paaril korral.Kolmanal puhul lennumasina peale istudes võttis ta sihi mere poole,mis paatidega oli üle külvatud.Propeller pandi käima ja lend algas.Vaevalt jõudis masin maast üles tõusts,sülla vee vee peal edasi minna,kui ta alla hakkas vajuma.Langesgi vette.Vesi ei olnud sügav nii,et rattadki välja paistsid.Nüüd ootas Utotškin…


... Kella 6 ümber laupäeval ronis lendur Utotskin oma kipaku istme pääle.Et külm oli,siis paksus ülikuues.pää ja kõrvad tuule vastu hoolega kinni mässitud,inimesed taganesid mõlemile poole kõrvale,soldatid hoidsid aparaati sabast kinni,mehaanik kallas mootorile õli kurku ja lükkas ta käima.Ägeda surisemisega töötatavad väikesed tiivakesed.Ei tahaks uskuda,et need suure aparaadi lendu jõuavad tõtsta,aga lendav liiv ja tühjade tooide ümberkukkumine hulga maa peal nätatavad,missugust tuult see lihtne õhukuuv suure kiiusega jõuab teha.Kui masin täies hoos,lasevad soldatid lahti..Kergesti jookseb masin ratastel ammu 50 edasi siis tõuseb ta nagu laste nööriga tõmmarud õuhu-masu propelleri tõukamisel pool liusklevate kandepinade tõtstmisel kergelt õhku,üle majade kaob ta surisedes Raadi mõisa väljadele,üle kasarmu kiriku torni..''Samal suvel demonstreeris Ututškin oma oskusi ka Tallinnas.Tallinn oii tollal küll kiirelt kasvav,kuid sellest hoolimata ikka veel vaikne kubermangulinn.''Tähelepanemisevääriliste asjade hulka Talllinnas käib see asjaolu,''kirjutati Peteebus ilmuvas ''Novoje Vremjas''et seal sugigi sõimamist kuulda ei ole ja isegi voorimeeste karjumist,see mõjub harjumata inimese kõvale väga iseärslikult,seda enam,et uulitsal elav liikumine on.Nüüd oli oodata ka silma jaoks iseäralikku vaatepiti,kohalikes lethtdes ilmusid üksikasjalised kuulutused ,miles lendur lubas demnstreerida kõiksugu numbreid -alates eviulutsioonidest ja lõpedades kirjade allaloopimisega.Piletite eelmüük toimus Viru tn 7 asuvas jalgratakupmehe Nikolai lesele kuuluvas poes ning samui müüs pileteid Johan Pitka kõigile,kel oi soov seda sündmust tema firmale kuuluva laeva ''Virumaa''pardalt jälgida.''Õhusõitja Segei Utotškin ... on jõuka kaupmehehe pojana sündunud ( 1875.a.).Vanemad suid tal noores eas,suuemat varandust järele jättes.Varraduse läbi avanes noorele Utotškinile ava võimalus rahalitste talituste tarbeks,mile jooksul ta oma valdavas tegevuses,muu seas ka börsimängust osa võttes,hulast rahast ilma jäi.Juba noorest east tundis ta suurt huvi…


...Krahviga koos pidi Tallinna saabuma ka tema õpiane Mihhail Teder,kes nime järgi osustades võis olla tõenäoliselt eestlane.Krahv ja tema Morane'i tüüpi lennuk jäi tallinlastel siiki nägemata,sest 1911.a.kevadel Samakandi kohal kaotas ta lennuki propelleri ning vaid imekombel jäi lendur avariis ellu.Eaimest lwnnumasinat nähti siin alles järgimisel aastal ja mitte Tallinnas vaid Tartus Krasnojarski polgu kasarmute ees.Lenduriks oli Odessast pärit Sergei Utitškin.Tavaliselt kogunes lennudemonstratsioone vaatatama mitme tuhande päine rahvahulk,mistõttu säherdused ettevõtmised ka üpris tuulutoovad olid.Peaegi ei pruukinud selle korraldajad karta Eestis niisugust vastuseisu,nagu seda mujal mõnikord ette oli tulnud.''Kalale on antud vesi,inumesele maa,ilnnule õhk'',kuuluas munk Ilidor oma jutluses lendur Vassijevi lennudemonstaratsiooni puhul Tsaritsõnis.''Sellepärast lendavad masinate seljas õhu sees ainult juudiid ja vene jumalasalgajad lontrused,.Aga teid vannutan ja keelan ma valjusti sellele pagana jandiie minemast.Utotškin oli lenamise selgeks saanud Odessas 1911.a. alul ning sealse lennuklubi presidendi pankur Artur Anatraga demonstrtsioonlendude tegemisks lepngu  sõlminud.Anatra tundis peale tõuhobuste suurt huvi ka lennunduse vastu ning tema tütrest Jevdkijast sai venemaa kolmas naislendur.27.ja 28.aprillil 1912 kasseeris Utotškin Tartus pealtvaatajailt rohkem kui 3000 rbl ning näitas neile oma Farman.biplaanil nelja lebdu linna kohal.''Posimees''andis toimununust üksikasjaise ülevaate:''juba kella neljast hakkas rahvast Raatuse uuitsa kaudu jala ja voorimeestel lenndamise platsile voolama.Pealtvaatajate arv ulatus 1000-deteni.,palju rohkem rahvast oli muidugi väljaspool.Kohapeal võisid endamise apraati,mille kallal õhusõitja mehaanik veel noikitses.ja mille kohta hr Utotškin kooliõpilastele seletusi enne ja pärast lendamist,andis lähmalt vaadelda.Lennumasin oli kahe kandepinnaga Farmani süsteemi riist.Peab ültlema,et ta esimesel silmapilgul vaadeldes pettumuse tunnet äratab.Lendamise promeemi kallal on inimsoo erksamad pead on aastasadade piikkuselt mõelnud ja uurinud..


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.