Kasutaja aleks30 päevik

aleks30
63, Põlva, Eesti

1) Kuidas hoiad,nõnda leiad.

2)  Hoidajal osa,kaitsjal kasu.

3) Hoidmisel osa,pidamisel pära.

4) Kes hoia,sel on.

5) Hoidjal pole otsa,pidajal pera.

6) Ega hoidja ei oiga.

7) Pillajast saa sant,kokkuhoidajast kuningas.

   Kauaks pillajal asi

1) Kaua koera kaelas vost seisab.

2) Pane koera kaela vorst.

3) Kaua koera kaelas vorst seisab ehk narril hea asi.

4) Kauges krantsile siis vosti saab.

5) Muril ei kurda mõuk kaelas.

6) Kauaks koera kaelas vorst ehk kassi nina all kala.

7) Mesilane korjab ühe päeva,elab üheksa päeva;laisk ja pillaja teenib üheksa päeva,elab ühe päeva.

8) Saajalt suhu,palavalt patta,enne teisi ammu otasas.

       Võimalus ja kasutamine

  Kus midagi saadaval,sinna kogune ka himustajaid.Kus võimalik võttaselt ikka võetakse

1) Kus iial raibe on,sinna koguvad kotkad.

2) Kaua hunt magab surnd lamba kõrvas.

3) Kus raisk ees on,sealt koer sööb.

4) Kus kont maas,sinna koerad jooksevad.

5) Ega koer sinna külasse lähe,kust konti ei saa.

6) Siga sööb sealt,kus mold ees.

7) Kust härg saab,säält härg joob.

8) Kust hunt saab,seakt hunt sööb.

9) Ega susi muido aüü,kui talle luba ei anta.

10) Ega tüki juuest tühjalt minda.[ Kui võimalus võtta,siis ka võetakse]

11) Käsi läheb küpse kallale.

12) Kel nuga,sel luba.

       Tahtmine ja saamine.Nõudlikkus,ahnus ja inhnus

 Tahtmise ja saamise vahekordi;kes tahab,ses saab;kes ei taha,see saab;tahta lihtsam kui saada

1) Ei ole,ei hooli:ei saa,ei taha.

2) Kes tahab,see saab.

3) Tahtmine on parem,kui saamine.

4) Tahtmine õige,saamine vaene.

5) Inimese tahtmine on tema tevariik.

6) Oma tahtmine on taevariik.

7)…


       Parem ruttu kui aeglaselt;tee oma töö js käi oma käigud kiiresti

1) Kes tööd taga ei aja,seda ajab röö taga.

2) Tee ruttu,söö ruttu,maga ruttu.

3) Mine joostes ja tule joostes,räägi ruttu asi ülessse,siis saad kähku tagasi.[ Öeldakse lapsele või teenijale,keda asja pärast külasse saadetakse.]

4) Minhe ruttu minema,tulge ruttu tagasi jälle.

5) Kärm asi pool võitu.

  Kogu ja säästa,ära piilla.Kes kogub see saab,kes hoiab sel on;pillaja näeb nälga

   Parem veidii,kui päris ilma.Mida rohkem seda parem.Palju ei tee paha.Rohkest jagub

1) Parem paluke leiba,kui üsna ilma.

2) Paem natukesega,kui üsna ilma.

3) Parem piskuga,kui palja käega.

4) Mida enam,seda 

5) Ega palju paha tee.

6) Ega küll küllsle kurja tee.

7) Ega palja küllale paha tee.

8) Ega liig liial liiga tee.

9) Ega lise liiga tee.

10) Küllast saab külale,ohtrast oma perele.

 Varu on vajalik.Parem üle,kui puudu.Igaks juhuks kotja kõik üles ja hoia alal

1) Ega raha kellegi taskus karju

2) Rohi olgu valmis,mitte üksi tarvis.

3) Kes vana ei paika,see uut ei saa.

4) Olgu ohuks,kui ei ole rohuks.

5) Ennem või üle jääda,kui ära puududa.

6) Seda võta üles,mis kolm korda ümber sõrme ulatab.

7) Parem taga,kui tarvis.

Tulusam on vana paranda,kui üha uusi teha.Kes vana ei hoia ,see uut ei saa

1) Vana luud pühib ikka veel toa puhtaks.

2) Kes vana ei hoia,see uut ei leia.

3) Vana saab ikka uut,aga uut uuega kätte ei saa.

  Säästa ja kogu tera-,tilk-,kppik haaval.Kes väikest ei hoia see suurt ei saa.

1)…


9) Hea töö võtab hea aja.

10) Aega läheb,aga asja saab.

11)  Pikkamööda pidu parem,aegamööda asi kaunis.

12) Mida kauem,seda kaunim.

13) Mis kaua tuleb,tuleb kuniste.

14) Kel rutt,sel nutt.

15) Ei küsita kui kaua on seda tehtud,küsitakse kes on seda teinud.

16) Kärmest jookseb madal vesi,pikka jookse sügav vesi.

17) Tasa sõidad kaugele jõuad.

18) Härg saab jänele järgi.

19) Hilja saab härg jänesele järgi.

20) Eka härg saab ikka jänese kätte.


 

14) Pikem keeb,parem saab.

15) Mis pikalt tuleb,tuleb hästi.

16) Pea tehtud pilla-palla,kaua tehtud kaunikene.

17) Rutu töö on hooletu.

18) Parem eest oodata,kui takka vaadata.[ Kui midagi ülepeakaela tehakse ja pärast,et on halvasti saanud]

19) Enne teha,pärast näha,oli ju mitmele paha.





       Ära rõõmusta ( kiida,karda) kui asi selge.

17) Ära rõõmusta kui sa veel katuse otsas ei ole.

18) Ära hüüa enne,kui sa mere saad.

19) Ära kiida ega hoople enne,kui sa üle oja saad.

20) Ära kiitle enne kui sa üle aia saad.

22) Ära hõiska enne,kui õlut valmis.

23) Ära kiida enne,kui asi käes on.

24) Ära hõiska enneaega.

25) Ära hõiska enne õhtut

26) Ära hõiska enne õhtat,kiida varem päeva käiku

27) Ära kiida päeva tõustes,kiida looja minnes.

28) Päeva kiida õhtu,aset hommiku.

28) Hommikul suvet enne sügist,

29) Ära hõiska kohtu minnes,hõiska kohtust tulles.

30) Elu ei tohi õnnelikuks kiita kui lõpul.

31) Ära enne huruta,kui hunti kuskil ei ole.

 Ära enne vana ära vika,kui uus käes

1) Ära enne vana kaevu täis aja kui uus valmis .

2) Ära enne vana kaevu sülita,kui uusest vette ei ole võtta.

3) Ära viska enne vana vett välja viska,kui uut ei ole.

4) Ära enne vana koera üles poo,kui,noor haukuma hakkab.

5) Ära enne vana mütsi ahju viska,kui uut peas ei ole.

6) Vana koer aetakse metsa,kus ei ole kutsikat õues.

7) Ära vana koera enne ära müü,kui noor haugub.

     Aeg annab head nõu:ära kiirusta otsusega

1) Aeg anna head nõu.

2) Tuleb aeg,tuleb aru.

3) Tuleb aeg,tuleb nõu.

4) Koduse sooja ja õhtuse nõuga kaugele ei saa.

5) Hommik on õhtust targem.

6) Ega esimene aru viimasest ette ei saa.

7) Ega mõte viimaseks ei saa.

8) Ega ühe sõnaga ei saa kohus…


        Ära tee asju enne,kui aeg küps,eeltingimused oemas

1) Ära tee siis talli,kui hobuse ostad.

2) Ei võih hobuse peale kootmat panna  enne,kui vanker taga on.

3) Enne regi,pärast vanker.

4) Keegi ei sõida väravast läbi enne,kui värav lahti on.

5) Ära enne aeda hakka tegama,kui kuhi valmis.

6) Ära pane enne vesikit tööle,kui sul teri vaja on.

         Ära arvesta kasuga,mis alles saamata;ära aruta võimalusi,alles tekkimata

1) Ära müü enne karu nahka,kui karu käes on.

2) Ära nüli karu nahka,kui karu alles metasas.

3) Ära seda parti kaku,mis lendab.

4) Ära kaku sulgi enne,kui kana käes ei ole.

5) Ära pane pada tule,kui alles lind laskmata.

6) Ära pane enne pada tulele,kui kala püüdmata.

7) Ära keeda mune ära,mis kana veel ei ole munenud.

8) Ära suppi enne sööma hakka,kui ta veel keedeutud pole.

9) Lase supp enne valmis keeta,siis söö.

10) Rukkid lõiks orasest.

11) Ära luiska enne heinaaega.

12) Ära rikku varsa selga. [ Kui keegi millegi kohta liiga vara nõu peab.]

13) Ära varsa selga katki talla,kui pole varssa onudki veel.

14) Ega see veel suus pole,mis soolas on.

15) Ega kohe käes ole,et kärsas on.

16) Õulel ja toal on ukselävi vahel.




]



     Aja kasutamine:õigeaegselt,vara ja hilja;kiiresti ja aeglaselt

    Igal asjal oma aeg;iga asjal omad ajad.Tee kõik omal ( õigel,seatud) ajal

1) Igal asjal oma aeg.

2) Igal asja oma aeg,aga mitte vanal naestel.

3) Igal ajal oma asjad.

4) Kõik oma aega ajab.

5) iga töö ajab oma aja taga

6) Iga asi tarvitab oma aega.

7) Iga töö nõuab oma aega.

8) Iga töö tahab omal aja tegemist.

9) Igal päeval oma töö.

10) Iga päev toob ise tööd:

11) iga päev saab omast vaevast.

12) Tee kõik omal ajal.

13) Siis maga, kui magamise aeg,aga siis tee tööd,kui töö aeg on.

14) Tee tööd töö ajal,aja juttu jutu ajal.

15) Tee tööd töö ajal,maga magamise ajal.

16) Tee tööd töö aja,,maga und öö ajal.

       Aega tuleb kalliks pidada,ei või raisata;aeg kaob kiirelt,ega tule tagasi.

1) Ajal nobedad jalad.

2) Aeg on kallis,aeg aeg on kasin.aega peab kalliks pidama.

3) Aeg on kallis,inimene,inimena kaunis.

4) Hoia aega,aeg on raha.

5) Aeg on raha.

6) Aeg on raha ja raha on vähe.

7) Aega ei saa raha eest osta.

8) Aega ei või laadalt osta.

9) Parem aega müüa,kui osta.

10) Ükski kadund tund ei tule sulle tagasi.

      



         Aja kasutamine:õigeaegselt,vara ja hilja;kiiresti ja aeglaselt

        Igal asjal oma aeg;igal asjal omal omad ajad.Tee kõik omal  ( õigel seatud) aal

1) Igal asjal oma aeg.

2) Igal asjal oma aeg,aga mitte vanal naesel.

3) Kõik oma aega ajab.

4) Iga töö ajab aa taga.

5) Iga töö tahab omal ajal tegemist.








3) Tark teeb enam mõttega,kui rumal kätega

4) Nõu ilma väeta,kui sõda ilma käeta.

5) Iga töö taevitab jõudu.

6) Kes jõuab,see sõuab.

7) Mõistus on mehe peas,aga mitte mehe peos.

   Rumal on halb:suurendab vaeva,toob kahju

1) Keda jumal tahab karistada,võtab meelemõistuse.

2) Halb pes,head jalad.

3) Kui pea ei jaga, siis jagavad jaled.

4) Jalad tasuvad,mis pea võlgt jätab.




7) Mis sa sügavamale astud astud,kui jalg ulatub.

8) Kingsepp jäägu oma liistude juurde.

          Inimeste võimed on erinevd::mida üks ei suuda,seda teine suudab;üks üht,teine oskab teist

1) Ega kõk kased ühepikkused ei kasva.

2) Puud metsas ei kasva  kõik ühesugused,nõnda inimesed kah.

3) Iga puu pole mastipuu.

4) Kõik puud on harilkud,kõik ei kõlba hargipuuks.

5) Kõik maa ei kanna ühesugust vilja.

6) Kõik linnud ei lenda ühekõrgusel.

7) Kõik tiivad ei kanna ühekõrgusele.

8) Härg pillab ühekorraga,mis sääsk ümber aasta.

9) Kärbes teeb seda rooja eluaja,mis härg teeb ühekorraga.

10) Härg tegi korraga enam,kui jänes aastaga.

11) Pikem jalg astub pikema sammu.

12)  Suur laev mingu merre,lootsik jäägu ranna ligi.

13) Mis üks ei tea,teab teine.

14) Üts mõist atra kõita,tõine adraga künda.

          Tarkus ja oskus ei tee paha,on vajalik on jõud on ( parem kui) rikkus

1) Ega tarkus leibe ei söö.

2) Oskus ei küsi leiba,

3) Tarkus süüa ei küsi,vaid annab süüa.

4) Tarkusest ei lähe keegi lõhki.

5) Mis inimene õpib,,see ei lähe kunagi hukka.

6) Mehe vägi on tarkuses.

7) Tarkus teeb tugevaks.

8) Tarkus tarvilne vara.

9) Tarkus on tarviline,rumalus on rutuline.

10) Tarkus on enam,kui rikkus.

11) Parem tark ja vaene,kui rumal ja rikas.

12) Tarkus käib üle vägevuse.

      Osakaja ( tark,vilunu,meister) töötab hõlpsalt,suudab palju,tuleb toime vähesega,teeb tühjastki asja jne.Rumal  ei saa hakkama soodsaiski oludes

1) Häda hülgel meres.[ Kui ollakse omas sõiduvees,oma teadmisele ja oskustele kindel.]

2) Küsi…


        Lapsed oma peredega peakid eraldi elama;kus mitu leibkonda majas,tekib tülisid

1) Vennad  on siis vennad,kui possmehed on.

2)  Koh,kus seitse venda rahulikult koos elavad,on kehe naesele kitsas.

3) Seitse venda elavad rahus rahus ühes majas,aga kahe vennanaiae keskel kasvab sõda.

4) Jumal käskis eraldi minna,vanapatt käskis koos elada.[Pojad oma perekondadega peaksid eraldi elama,mitte üheskoos ja ka varandus paaks olema lahutatud]

            KOLIMIME.HULKUR.KODUTU

1) Kolm korda kolida on niisama hea,kui üks kord põleda.

2) Kolm korda kolitud on nagu üks kord tulekahju kannatanud.

3) Üks kord põlemine ja kaks kord kolimine on üheraskused.

4) Kus koera see kodu ehk hundil see ulualune.

5) Kus koera kodu ehk hundi öömaja.

6) Kus koeral kohus ehk hundil öömaja.

7)  Rändajal ei ole päevavarju.

8) Hulgusel kodu kõikjal.

9) Kus kõht,seal kodu,kus õhtu,seal õõmaja.

10) Kus kõht seal kodu:kus lõuna seal  laud;kus õhtu,seal öömaja.

11) Veereval kivil ei ole sammalt.

12) Liikuv kivi ei sammelda ilmaski.

13) Selsval kivil sammal pääl,veereval kivil ei oie midagi.

14) Veereval kivll vesi all,seisval kivil sammal pääl.

15) Hulkuja koer on alati kehva toiduga.[  Rändaja inimese kohta]

               TEGEMINE,SAAMINE,KUULUTAMINE

____________________________________________________

       TÖÖ JA TEGUTEMINE

   Taotlused,eesmärgid,vahendid,objektid,moodused;eeldused,

võimed,oskused,tarkused.

  Eesmärkide,vahendite,objektide,mooduste valikust ja seotusest.Ära taotle võimatut,ära ära tee tobedusi

Mitmesugust võimatuist ja lootustuist ettevõmtmistest.Irooniat kilplasliku mõtteviis kohta

1) Mis tühi on,lääb tühja ka.

2) Mis võimata,jääb saamata.

3) Ei saa üle lae hüpata.

4) Peaga ei või läbi seina jookta.

5) Ära varju eest jookse.


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.