Kasutaja aleks30 päevik

1.Mida sa oled armastanud,see jääb sulle aardeks igavesti. E.Geibel.
2.Elu tõeline rikkus seisneb armastuses,tema tõeline vaesus - egoism. A.Vinet.
3.Armastust ega lugupidamist ei ei saa ühegi seadusega peale sundida;
neid tuleb pälvida. H.Zschokke.
4.Nii pime pole ükski inimsaatus,et seda ei suudaks valgustada armatus. H.Lingg.
5.Armastus on võimas ilutunne,mis kõikjal teeb imesid,mis loob uusi inimesi
ja kõige suuremaid inimväärtusi. A.Makarenko.
6.Armastus ilma austusata ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta A.Dumas(noorem)
väga kõrgele;ta on ingel ühe tiivaga.
7.Armastus naise vastu igale mehele alati viljakas.Isegi siis,
kui ta toob kaasa ainult kannatusi,on temas palju väärtuslikku. M.Gorki.
8.Armastus on tugevam surmast ja surmahirmust.Ainult tema varal
püsib ja…

1.Perekond on parim distipliini kool. S.Smiles.
2.Vaikne perekondlik õnn on sellepärast kõige tänu-
väärsem,et me võime teda maitsta katkestamtult.
Kärarikas lõbu on ainult võõras külaline,kes meid küll
viisakusega üle külvab,kuid pole kellelegi jääv majasõber. Jean Paul.

1800-- 1850
MAAILM
Terve selle perioodi vältel annavad kogu Uuses Maailmas tunda ameerikalste iseseisvussõja järelmõjud.
Põhjas laiendavad äsja sõltumatuks saanud Ühendriigid oma territooriumi kiirelt läände.Olles omandanud hiigelalad Missisipi ääres Prantusmaa käest 1803.aastal,võitleb noor riik kõigepealt Britidega
seejärel mehhiklastega,kuni 1848.aastaks hõivab Oregoni ja California ning jõuab Vaikse ookeanini.Kesk- ja Lõuna Ameerikas tõusevad Hispaania ja Portugali asumaad oma Euroopa isandate
vastu ja võitlavad välja iseseisvuse.1850.aastaks piirduvad Euroopa valdused Ameerikas Kanada ja
Kariibi mere saartega.
Tööstuslik areng:
Prantuse revolutsioomi järellainetusena kehtestab Napoleon oma võimu peaaegu kogu Euroopa üle ja valitseb seda kuni oma lüüasaamiseni 1815.aastal.Vana rojalistlik kord püüab oma võimu taastada,kuid
tööstuse arendamise ja rahvusluse koostoime tekitab pinge,mis vallandab Euroopas 1848.aastal…

SOOKÄRBLASED.Paljud sookärblased on tumehallid,pruunikad või mustad ilma eriliste määramistunnusteta.Tiivad on neil enamasti värvitud,kuid võivad olla mõnel liigil ka mustrilised.Pea võib
paista pisut punnis ja on punaste silmadega.Mõned liigid sülemlevad massiliselt soolaksoode kohal.Vastsed on ka kõdutoidulised või kiskjad.
SELTS:Diptera.
SUGUKOND:Ephydridae.
LIIKIDE ARV: 1400.
SUURUS: 2-9 mm.
TOIT: nii vastsed kui valmikud on kõdutoidulised,taimetoidulised (vetikad valmikutel) või kiskjad.
TÄHTSUS INIMESELE:mõned liigid on teraviljakahjurid.
KÕDUKÄRBLASED.kui tahad neid väikesi kärbseid näha,võid neid meelitada veini,siidri või riknenud puuviljadega.Enamik liike on helekollased või pruunid,neil on värvitud või kergelt mustrilised tiivad ja
kahvatud või erepunased silmad.Rindmikul ( vahest ka tagakehal) on täpid või vöödid.Neid kärbseid
kasutatakese sageli geneetikas laborikatseloomadena.
SELTS:Diptera.
SUGUKOND:Drosophlidae.
LIIKIDE ARV:2900.
SUURUS:1-6 mm.
TOIT:vastsed on kõdu- või taimetoidulised,valmikud toituvad…

1.Kõik ei ole kuld mis hiilgab!
2.Kõik ei ole kuld,mis läigib,ja kõik
pole muld,mis mustab!
3.Ei ole kõik mesi,mis tilgub,ega kõik
tuli,mis välgub!
4.Kõik ei ole mesi mis magus on!
5.Kõik ei ole mitte sepad,kelle silmad mustad on!
6.Ega ei ole laululinnud,kel hiilgavad suled!

1.Inimese jaoks pole suuremat õnne kui teine inimene.Ja selle väe on jumal inimesele andnud,et nad võivad lasta teise kõigisse nendesse taevastesse,mis üldse olemas on.
Vuotila.
2.Aegajalt pakub armastus oma hingelisuses koosluses maagilisi hetki:vaevutajutav naha ja
seebi lõhn ühte sulamas,kõvad rinnanibud vastu ihu kokku surutuina,värin põlvis... .F.Billetdoux.
3.Kui armastus võiks saada meie jumalaks ja maailm tema altariks,siis oleks küll tahmist elada igavesti.Binius.
4.Armasus,mis ei kätke endas kannatusi,on tühine.Boileau.
5.Kes armastab tugevasti,see räägib vähe.Castilington.
6.Esimene suudlus on maagiline,teine intiimne,kolmas on juba rutiin.Raymond Chalander.
7.Armastuses nagu lahinguski on igaühel oma saatus.T.Draiser.
8.Üks tark on küsinud kord,milline on inimese elu kõige tähelepandavam tund,kes on…

SURUSÄÄSKLASED.Need helerohelised,pruunid või hallid sääsed on õrna kehaehitusega ja sarnanevad pistesääsklastega,kui nende tiibadel puuduvad sooned,suised on väga lühikesed või puuduvad.Isastel on väga sulgjad tundlad ja sale keha,emaste tundlad on niitjad ja keha jässakam.
SELTS:Diptera.
SUGUKOND: Chironimidae.
LIIKIDE ARV: 5000.
SUURUS:1-9 mm.
TOIT:vastsed on kõdutoidud või kiskjad valmikud toituvad vedelikest.
TÄHTSUS INIMESELE:võivad olla tüütud,kuid ei hammusta.
HABESÄÄSKLASED.Need väikesed sääsklased näevad veidi välja nagu surusääsklased,kuid on pisut väiksemad ja lühemate eesjalgadega.Nende tiibadel on sageli tumedaid laike.Ümarat pead ei varja ülalt
rinnak,isaste tundlad on sulgjad.Suised,eriti emastel lühikesed ja kohandunud pistmiseks ja vedelike
imemiseks.
SELTS:´Diptera.
SUGUKOND:Ceratopogonidae.
LIIKIDE ARV:200.
SUURUS:1-6 mm.
TOIT:vastsed on kiskjad.Valmikud toituvad verest ( emased),on kiskjad või toituvad vedelikest.
TÄHTSUS INIMESELE:mitmed liigid hammustavad inimest.
KIHULASED.Kihulastel on jässakas keha,lühikesed…

VÕILILLEJUUR
Mõru võililejuur on üks rahvameditsiini lemmikuid ning eriti kasulik nõrga maksa tugevdamiseks.Msksaprobeemide ravil on võilille juur lehtedest ja varrest tõhusam.Müügil on võilille juurest tehtud kohv,millel arvatakse olevat toniseeriv mõju kõhunäärmele,põrnale ja naissuguelunditele.
PÄRN
Sagedane parkides ja tänavate ääres kasvav puu.Pärna puit sobib nikedamiseks,sest sellst on võimalik
teha peeneid detaile.Kasutage õisi.Tilea europea kasvab 35 cm kõrguseks.
SEKSTURNERA
Lõuna-Ameerikas kasvav väike tugevalt lõhnav põõsas.Raviotstaebel kasutatakse lehti.Need ravivad depressiooni,ärevust,nõrka seedimist,tsüstiiti ning toniseerivad suguelundkonda.
AEDLIIVATEE(TÜÜMIAN)
Populaarne maitsetaim.Tüümian on ilus väike mitmeaastane taim.Seda on lihtne kasvatada kiviaias või
muruservas kasvatada.Palju erinevaid sorte.
PUNANE JALAKA KOOR
USAs kasvava väikese puu sisekoor,tavaliselt müüakse jahvatatult.Lõhnab nagu lambalääts,kuid on mahedamaitseline.Väga toitev ning heade raviomadustega.
KÕRVENÕGES
Tavaline kõrvenõges,mida leidub kõikja maailmas.Taimedel on…

Süüd ühel,süüd teisel,nurisejal kui süüdistataval
1.Süü katlal,süü kaanel.
2.Igakord pole süüd söel,vahel ka sepal.
3.Pole vasikal üksi süüd,rokal on ka süüd.
4.Süüdi härral,süüdi härjal,vaga saab vahelt.
VIRISEMINE,MUURISEMINE,HÄDALDAMINE,MURETSEMINE.
PESSIMISM JA OPTIMISM.NAER,NALI,EDEVUS,KERGLUS.
1.Pahal lapel palju viga.
2.Kass sööb oma toitu ikka nurisedes.
3.Laisk siga,aga mitu viga:puhu kärs haige,teise maa külmand.
4.Karjumine toon kannika juurde
5.Eks kisa anna keedu kapsaid.
6.Mure ei avita kedagi üle mulgu.

Mitmesugust rääkimiset,vestlusest,kõnekultuurist.
1.Välimust mööda võetakse inimest vastu,kõnet mööda saadettase ära.
2.Meest tuntakse sõnast,härga sarvest.
3.Mees ütleb mehe sõna.
4.Hea sõna sööb võera viha.
5.Ega hea sõna konti riku.
6.Vaata enne mehele otsa,kui rääkima hakkad.
7.Vaikimine tähendas nõusolekut.
8.Parem paar sõna südamast kui pikk palve peast.
9.Suu on loodud küsijaks.
10.Kes palju küsib,saab targemaks.
11.Kes kõneleb,see külvab,kes kuulab,see lõikab.
12.See koer teeb häält,kellel kivi pihta läks.